Väiku nali läts’ masma tüükotusõ

 
Lugu juhtu üte Lõuna-Eesti bussijaama platsi pääl.

Bussijuht oll’ tsipa varra tulnu. Ku tä oll’ aoviites bussi üle kaenu, trehväs’ säält müüdä minemä tutva miis. Aigu bussi välläminekini viil oll’ ja mehe kobisi bussi juttu ajama. Sõitjit naas’ kah joba tulõma. Kõrd oll’ sääne, et bussipiledi pidi egäüts kassast ostma. Nii nä tulli, piledi näpun. Bussijuhti es näe koskil. Vanamuti bussi edeotsan naksi nurisõma: kon om bussijuht?

Üts miis, kes oll’gi bussijuht, saistas’ pistü, kai aknõst, läts’ sis ussõ mano ja kai vällä. «Huvitav jah, kohe bussjuht kattõ? Äkki om toimõ pantu hirmsa inimrüüv. Hää külh, vii teid esi peräle. Sovhoosin traktoriga ümbre kärotõt küländ,» kõnõl’ miis, läts’ juhikabiini, istsõ juhi kotusõ pääle ja lei sõiduriista käümä. Ku mõni algusõn hädäld’ki, saiva pia kõik arvu, et taa oll’ kõgõst nali.

Bussipargi ülembä nii es arva ja bussijuht sai ammõtist priis. Perän oll’ kuulda, et tuud kotust oll’ kellelegi tõõsõlõ väega vaia.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit