Kodoliina sünnü­pääväs

Vahtsõnõ aastatuhat oll’ käümä lännü. Raamadukogu kõrrald’ reisijuhtõlõ koolitusõ. Kõnõlõjas oll’ kutsut Eesti tunnõt aoluulanõ, kink raadiojutluisi müstlidsest Vinnemaast saami kullõlda täämbädseni. Üritüs oll’ avalik, pääle giide oll’ saalin muud rahvast kah.

«Suu kuius, ei tiiä, mille külh nii,» ütel’ kõnõlõja ja pallõl’ tuvva klaasi vett. Saalin oll’ üts julgõ jutuga aokiränik, kes arvas’: «Kimmäle tuuperäst, et olõti Katariina II tettün liinan.» Umalt puult kõnõl’ aoluulanõ, kuis tä Peterburin tiatrin oll’ istnu keisrinna Katariina II looþin. «Imelik tunnõ oll’,» tunnist’ tä, hindäl silmin kavval helk.

Ilosat sünnüpäivä sullõ, kulla­kallis koduliin!

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit