Kuis Korea sõda läbi sai

Lubasi minevä kõrra umast kar’ankäümisest pajata. Tuu oll’ sis, ku imä otsust’ majapidämiste lehmä võtta. Kar’amaa jäi kodo lähküle turbasuu viirde. Läbi turbasuu sai liinast kah tulla, nii oll’ sääl vahel inemiisi liikman.

Ütskõrd näi rata pite tulõman nuurt miist. Tä näkk’ minno kah, jäi saisma ja naas’ sis üle mättide hüpelden mu poolõ tulõma. Välimäne karman timä puusa pääl hüpel’ nal’akalõ üten.

Ku miis mu mano jõudsõ, võtsõ tä säält karmanist paprõ, kohe oll’ midägi piinün kirän kirotõt. Tsusas’ mullõ pleiädsi peio ja kässe kirota allkirä Korea sõa lõpõtamisõs. Tahtsõ küssü, kon tuud koera sõta peetäs, a võti paprõ vasta ja kiroti ilosa koolilatsõ käekiräga uma nime. Rohkõmb üttegi tõist nimme sääl es olõki.

Oll’ 1951. aasta suvi, ma olli lõpõtanu tõõsõ klassi. Korea sõda käve aastil 1950–1953. Ku suur mu osa sõa lõpõtamisõn oll’, tuud ma tiidä es saaki.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit