Kas kaubapõud jäl vaivaman?

Vinne ao lõpun jäi poodi väega tühäs. Ku midagi müüki tull’gi, ostõti õkva är. Kes ildas jäi, tuu ilma jäi. Üts sääne kaup oll’ peldigu- ehk vetsupapõr. Nüüd, ku koroonaviirus ründämä naas’, om tuusama lugu. Miilde tull’ üts vana nali.

Üle mitmõ ao oll’ poodin jäl vetsupapõrt saia. Mu tutva naanõ es saa kuunolõgi peräst puuti juuskõ, ku sai, oll’ papõr otsan. A poodi trepi veeren iksõ üts vanõmb naistõrahvas, vetsupaprõ rulli kõrval. Tuu kaivas’ mu tutvalõ, et ulli pääga oll’ rahha raisanu. Näil maal aja as’a är ka aolehepapõr vai takjaleht. Kaup tetti säälsaman trepi man är. Mõlõmba naasõ olli õnnõligu.

Inemiisile viil niipall’o, et massa-i söögikraami kah hirmsahe kokko ahnitsa. Ku kõik söögikraam otsa saa, olõ-i vetsupaprõga kah midägi pääle naada.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit