Ilo es kõlba istmisõs

«Kõik tooli koton omma vana, sääne illos toolikõnõ kõlbasi külh üten osta,» arot’ miis, kes oll’ tulnu naasõga maalt vahtsõ poodi vallategemisele. Tuu jo vana kommõ, et vahtsõst poodist ostmalda är ei mintä. Naasõlõ miildü kah sääne moodulinõ ilostuisiga istõ. Ega tä väega otav ei olõ, a ilo mass kah midägi, oll’ paar ütel meelel.

Nädäli peräst läts’ illos toolikõnõ katski. Miis läts’ puuti õiõndama. «Ega kiäki jumala iist tooli pääle es istu?» küsse müüjä hiitünüle. «A istmisõs sai tä jo ostõtus!» ütel’ miis. Logo iloas’a vei miis vahtsõst puuti ja uma raha sai tä tagasi. Nüüd tiid miis tuud kah, et ilo ei kõlba egä kõrd istmisõs.

Seo jutu kõnõl’ mullõ tutva aokiränik. Lugu es juhtu Võrol ja juhtu küländ ammu.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit