Uudis, et Rõugõ vallan nakatas kinni pandma raamadukogosid ja kultuurimajju, tegi seest peris vilus. Tulli miilde latsõpõlvõpildi, ku Nursi mäe otsan oll’ raamadukogo ja koolist tullõn läts’ raamadukogotädi Rannamõtsa Hilja man iks tunn, puultõist, vahel kogoni kats. Sääl oll’ nii pall’o, midä kaia, lukõ ja millest raamadukogohoitjaga kõnõlda. Egä kõrd sai mõni raamat ka üten lainatus.

Esieränis miildü mullõ lukõ reisi- ja seiklusjuttõ. Nuu pandsõva mõtlõma ja unistama. Ku ma minevä aasta loi Aru Jaani raamatut «Loovusest ja logelemisest», tull’ raamadulugõmisõ kasulikkus jäl miilde. Raamadu man piät egä sõna ja lausõ pääle mõtlõma ja luuma hindäle kujutuspildi. Väikun poiskõsõn seiklusmaailman vai indiaani hõimõ man ollõn sai perän sõpruga noid mänge mängitüs nii kooli takan mõtsan ku koton puu otsa onnõ ehiten.

Täämbädsel aol kaias pall’o ekraanõ pääle. Sääl omma hariligult kerge teema, kon ei piä üten mõtlõma ja kõik lätt ütest kõrvast sisse, tõsõst vällä. Tuu nahka lätt hulga väärt aigu, midä meile kõigilõ om antu 24 tunni üüpäävän. Om rassõ arvo saia tuust, ku inemise kõnõlõsõ, et ei olõ aigu: tuu aig om jo maaha pantu säändse as’a pääle, mis elolõ üten ei avita.

Mul om kommõ, et proovi egä päiv vähembält 20–30 lehekülge raamatut lukõ. Tuujaos kulus puul tunni vai tunn. Olõ trehvänü ka mitmõlõ raamadukokko: sääl om kõik aig inemiisi. Kes lugõ raamatut vai aokirja, kes istus ja kõnõlõs sõbraga. Ku tuu võimalus inemise käest är võetas, sis midä muud täl pääle koton istmise ja pildikasti kaemisõ üle jääs? Tä om nukra meelega ja ikk takan tuud, mis kunagi oll’.

Inemise päämidse vajahusõ omma olla kiäki, saia tiidä ja olla õnnõlik. A ku sa ei loe ja ei saa tiidä, olõt õnnõdu ja elät massikommunikatsiooni uudissõvuu seen, mis su hindäs olõmisõ jaos midägi ei anna, innembi tekütäs kurbust.

Ildaaigu sai üleelämise: üte hää tutva poig oll’ kõik aig arvutin mängnü ja määndselgi aol läts’ uma elo kallalõ. Tuul aol, ku mi raamatit loimi, es tulõ kellelgi päähä minnä hindält ello võtma. Neo omma karmi opitunni.

Kaiõn taad asja sõa valgusõn, sis üts mürsk, mis vällä lastas, mass 100 000 eurot, saman paari-kolmõ küläraamadukogo aasta aigu vallahoitminõ mõnikümmend protsõnti tuust paugust, a and väega pall’odõlõ vaimu- ja hingevalgust.

Pindmaa Aigar

Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit