Mõnel inemisel om vist uma henge-elläi, hengetsirk vai kuis. Mu hengetsirk om piirpääsokene, ametligu nimega prõlla piiritaja. Mulle omma neo ametligu tsirgu- ja kasvonime vastamiilt. Tsirgu-uurja prohvessor Sits, kiä hulka jäätsirke är tappe, et teedä saia, mis näil kõtuh om, mõtõl vanahiäh vällä hulka tsirgunimmi, üts hullemb ku tõne. A olko pääle, ma kutsu näid iks ummamuudu-vannamuudu. Piirpääsokese vai tornipääsokese, nigu vanaesä näid kutse. Tammikul tulliva nimä iks kuldnokakaste sisse, ku kuldnokkel puja väläh olliva. Nigu tõne vaihtus. Meil Mutikel om sammamuudu: alostuseh kuldnoka, sis piirpääsokese. Mu jaos nakkas suvi sis pääle, ku piirpääsokese meile jõudva. Ja suvi nakkas otsa saama, ku nä minemä lindase.

Niimuudu kirotas Kaplinski Jaan uman raamatun «Latsepõlve suve». Seo oll’ üts katõst aasta joosul ilmunust Kaplinski raamatust, mink iist tälle Kangro preemiä anti. «Latsepõlve suve» om Kaplinski kolmas võrokeeline raamat. Varrampa om timält võro keelen vällä tulnu esimuudu reisikiri «Mõtsa ja tagasi» ja luulõtuisi kogo «Taivahe heidet tsirk».

Preemiä anti minevä neläpäävä kätte Võro liinan Kreutzwaldi muusõumin. Kaplinski Jaani mulje Kangro-pääväst: «Oll’ sääne tunne, nigu olessi kerkoh: suurembalt jaolt vanemba naise, noorembit inemiisi peris veidü. Kronbergi Janika kõneli väega häste, tedä om iks lust kullelda. Üllätüs oll’ luke Kangro armastusluuletuisi vahtselt vällä antuh raamatuh.»

UL


Kangro preemiä anti kätte 17. süküskuul Võrol Kreutzwaldi muusõumin. Pildi pääl omma Tootsi Tiit ja Valsi Kristi Võromaa arõnduskeskusõst, kirändüstiidläne Kronbergi Janika ja avvuhinna saaja Kaplinski Jaan uma kiränikust provva Toometi Tiiaga. Rahmani Jani pilt.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit