«Oll’ hää olla ummi siän.» Säändse mõttõ kirot’ Kersna Vahur Tal’na võro seldsi küläliisiraamatuhe 2019. aastaga rehekuu 6. pääväl, ku käve meile umast elost ja tegemiisist kõnõlõman.

Taad väega esierälist telemiist, raadiohellü, aokiränikku ja kiränikku, spordi- ja matkamiist sai joba kavva aigu külälidses mõtõldu ja kutsutu, a õnnõ nüüt sai asi teos. Küläline esi, suunukk ülespoolõ, ütel’, et mitmõhärävankriga veeti kohalõ.

Tuu pääle kaemalda es tulõ määnestki vastassaisu esinejä ja saali vaihõl. Joba edimädse lausõga oll’ köüdüs luudu.

Arvada om inämbüsel tiidä, et tä Antsla poiss om, ja tuuperäst olliva mi seldsi inemise, kiä tä oppajast esä käe all trennikoolitust saanu, esierälidselt herevil, ku nä tuud uudist Vahuriga jagi.

Küsümise pääle, määndse nipiga täl õnnistu olla ainumanõ aokiränik, kiä Voitkadõga kõnõlda sai, läts’ Vahur väega herevile ja kõnõl’, kuis tuu lugu sai kuldsidõ tähtiga tä aokiränigutüü raamatuhe kirotõt. Märksõnas om «usaldus». Tuusama tunnõ oll’ ka saalin, ku tä mi iin kõnõl’. Tuunsaman võtmõn oll’ ka vastus küsümisele, kuimuudu tä jõud nii lajalt mitund jumalat tiini. Vastus oll’, et jummal om üts – tuu om televisioon, tõõsõ omma kõrvalharo, nigu katsajalal om mitu jalga.

Uma kiränigutüü parhilla perämäne (2018. aastal vällä ant) raamat Oti Urmasõst oll’ täl ka üten. Kiä tahtsõ, võisõ hindäle ka osta, üten autori pühendüse ja Oti Urmasõ lemmiklõhnaga perämädse lehe pääl. Tahtjit oll’ rohkõmb ku raamatit, nii et Vahur pidi vaihõpääl viil kotun käümä, et vahtsõnõ ports manu tuvva.

Kuna tä küläliidsiraamatulõ kirotõdu lausõ perrä hinnäst mi man häste tundsõ, loodami, et näemi tedä viil mi hulgan, ka seldsi liikmõna.

Müürsepä Külli


Telemiis Kersna Vahur om trehvänü Tal’na võro seldsi autogrammijahtjidõ küüdsi. Plumanni Kaja-Riina pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit