Telegrammõ saatminõ nakkas är häädümä, a aastakümnide iist oll’ tuu üts sidepidämise vorm.

Täämbädse Normani Erichi tett pildi pääl om Vahtsõliina sidejaoskunna tehnik Tirpi Kallistrad, kiä parandas telegraafiaparaati 1956. aastaga 19. vahtsõaastakuul.

Säändse aparaadi välläarõndus naas’ 1937. aastagal, ku õnnõ morsekoodiga tüütäv telegraafiaparaat tekk’ säändse muutusõ, et sai edesi anda teedüst tähemärkega. Sisetiidüsligun uurmisinstituudin tett prooviaparaat sai katsist läbi ja tuud naati tuutma. Ildampa muudõti aparaati viil veidükese, massin sai kipõmbas: minotiga sai edesi anda 300 sõnna inneskidse 200 asõmõl.

Esiasi oll’ muidogi telegrammõ lugõminõ, vahepääl oll’ tuu peris hiina kiil. Saman muusõumi kogodõn olõvil edimädsest Eesti aost peri telegrammõl om ka pleiädsiga kirotõdut teksti. Nõvvokogo ao tulõkiga tulli telegrammiblankette pääle tekstiga riba. Säänest ripa om nätä ka pildi pääl olõva aparaadi külen.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit