19.02.1937. aastal (aasta päält olümpiävõitõ Berliinin) kõlistõdi Võrolt Maailma Kristjanilõ – Palusalu Kristjanilõ.
Võro keskjaam, pallõ Talliin 426-52. Kõlista! Mõni sekond ildamba vastaski keskjaam Tal’nan. Pallõ herr Palusalut.Anna teile kõrrapidäjä ja pia omgi katõkõrdnõ olümpiävõitja telefoni man.
Tan om Võro aoleht Elu. Tere, jõudu, herr Palusalu!
Tere, tere, jõudu vaia!
Kas täämbä lätt Võrro-sõidus?
Lätt jah!
Kas olõti Võrol inne kah käünü?
Ei olõ viil nii kavvõndahe jõudnu.
Olõti Võro sportlaisiga innembä kokko trehvänü?
Mõnõga iks olõ, näütüses ti Rätsepäga.
Kuis teil põra tervüsega lugu om?
Tervüs om hää ja võistõlda või.
Viil ütles Maailma Kristjan, et puul 12 istva nä Tal’nan kuun Luhaäärega rongi pääle ja hummõn omma mõlõmba Võrol.
Soovimi hääd reisi ja nägemist Võrol, et võrokõsõ võinu mõlõmbal kätt pitsitä.
Mi lühkene telefoni-küsütelemine om läbi.
Järgmädsel pääväl oll’ Kandlõn Võro spordiseldsi Wambola kõrraldõt maadlusvõistlus Wambola ja Läti Armija spordiseldsi vaihõl. Lätläse võidi 5:2.
Palusalu võistõl’ võrokõisi iist ja pand’ lätläse pikäle. Tõõsõ võidupunkti tõi tuusama telefoni-jutun nimmat Rätsep, kes pand’ uma lätläsest vastadsõ kats kõrda sällülde. Palusalu Kristjan tekk’ tõõsõ matši võrokõsõ Mangoga, sälävõidu sai muidogi Palusalu.
Ruusmaa Arthur,
Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja
Nal’apilt aolehest Elu nr 19, 19.02.1937.
Palusalu Kristjan, katõkõrdnõ kuldmedälimiis tsikõrdaja silmi läbi.