Üts egäpäävätsemp ja üldrahvalikumb asi om autujuhtmine. Järjest inämb om tuu lännü naisi kätte ja õigõ kah: vanast olli naisi käen aidavõtmõ, nüüd autuvõtmõ. Aida asõmõl om söögipuut.

Kuna parkmisplatsega om nigu om, sis om saanu väega tähtsäs autujuhi silmämõõt. Ja vot tollõ asjaga jääse naasõ hättä. Ilmaaigu loodõtas, et asi ao joosul paranõs. Naasõ omma nüüdsel aol opadu hinnäst egäl juhul õigõs pidämä ja näil ei tulõ pähäki, et elu nõud nii mehi kui naisi käest kõik aig silmämõõdu arõndamist ja triinmist.

Käve poodin ja sääl oll’ neli autut mõistnu küländ suurõ parkmisplatsi nii täüs parki, et rohkõmb es mahuki. Harilikult om sääl kuus-säidse autut.

Tihtipääle tulõ mul külätii pääl mõni autu vasta, naistõrahvas roolin. Tii om paras lagja, aga naistõrahvas tõmbas tii viirde ja jätt autu saisma, nika ku ma müüdä sõida. Lihtsält kahju om, ku nõvvõtas takan määndsiidki võrdsiid õiguisi, aga esi ei sutõta ummi õiguisi kasuta. Mõnikõrd lätt iks süä täüs kah. Üte erilise kopõrdaja kotsilõ ma mõtli: olõs tä miis, küll ma olõs tedä sõimanu.

Sõimamine küll vaivalt avitas. Paremb ollu, ku kõrraldõdu määndsiidki erikursuisi.
Mõni aig tagasi olli ma kimmäs, et naisi siän ei olõ üttegi väega hääd sohvrit. Sis vei saatus mu kokku ütega, kiä oll’ inämbästjaost eesti meestest paremb. Hää ja kimmäs oll’ timäga sõita. Kahjus es olõ tuu naistõrahvas eestläne. Oll’ peris häste rallit sõitnu ja muidu kah tuntu ja avvustõt inemine.

Kuigi ma rallit kunagi ei kae ja eriti korgõlt ei hinda, tahasi ma nätä aigu, kon eesti naistõrahva sõitva niisama häste ku Tänak vai Märtin vai Aava. Säändse asja nimi ollu naisi võrdõiguslikkus.

Tegelikult kah.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit