Näütlejä ja lavastaja Tagametsa Tarmo tege parhilla Navi külän uma vahtsõ suvõlavastusõ pruuvõ. Kõnõlõmi Tarmoga timä vahtsõst lavastusõst ja muust elost kah.

Mis ti tan Navil parhilla tiit?

Teemi Saaremäe Rünno näütemängu «Jaanituli» pruuvõ, esietendüs om seo kuu lõpun. Taa om originaalist veidi ümbre tettü. Algversioon om kirotõt Virumaalõ, Lääne- ja Ida-Virumaalõ, a meil om Ida-Võrumaa miihi lugu. Kats velle filosofiirvä näütemängun elu üle.

Seo om kinnijäämise lugu, kotussõ, sugulaisi, esihindä sisse. Nigu iks, täämbädsel pääväl kah, meil om hulga sõpru ja sugulaisi, kes ei olõ rahul uma eluga, nä omma väega põhjan ja tahtva tuust kimbatusõst vällä saia. A no mis sa tiit, kui veli juu ja ku esä om joonu ja vanaesä. Nä esi arvasõ, et geeni omma süüdü. Kas peris päsemine kah tulõ, tuud mi näemi lavastusõn.

Mille võtit seo tükü lava pääle tuvva?

Käve kats aastat tagasi kooli kokkutulõkil, mu keskkooli lõpõtamisõst om 25 aastat. Sääl ma sai arvu, et midägi ei olõ maailman muutunu. Ei olõ ma esi muutunu, ei olõ mu kooliaigsõ sõbra muutunu, ei olõ oppaja muutunu. Nummõr lätt edesi, a inemine ei muutu.

Mu meelest om seo üle ao lugu. Tuust, et ku sa ei hinda ja ei armasta hinnäst ja umma sotsiaalsõt keskkunda, sis om tuu välläkutsõ vai kehv variant.

Kes tükün mängvä?

Tiatri om MTÜ Müüdud Naer, mängvä Võromaalt peri näütlejä Trolla Agu, Õunapuu Imre, Jansonsi Silvi ja nüüd om meil võetu manu ka mi kanti kolinu nuur näütlejä Solvaku Paula. Timä mängse mängufilmin «Klass» naispääossa. Kunstnik om Lauri Mailiis, timä om Põltsamaalt, a om naanu seo kandiga kokko puttuma, tennü varrampa kuuntüüd Taarka tiatriga.

Kuis näütemängu tegevüse Võromaalõ kohendaminõ käve?

Tekstist käävä läbi tutva kotussõnime, tüükotussõ, kohe om võimalik tüüle saia. Ku originaalin kõnõldi pall’u kaivandustõ tüüle minekist, sis meil om jutus iks mõtsaminek. Kuis saia mõtsast vällä ja mõtsa tüüle. Tõimi väikumba teema Võromaalõ, a lugu om iks sääne, mis Rünnol oll’.

Mis mängukotus seo om?

Lavastust mängitäs Navil Tammõ talun. Ütlemi seo kotusõ kotsilõ vallalinõ küün, kuigi taa om ehitet veskis. Umanik ütel’, et tan oll’ üts edimäidsi diislimootoriga veskiid Eestin. Hää paik, om Võro liina lähkül.

Seo aasta mahus kaema 100 inemist, ku saanu saali täüs panda, mahtunu 200.

Kas koroonaaig lavastusõplaanõ segi kah lei?

Pruuvõ jäi veidembäs. Esietendüs pidi olõma nätäl aigu varrampa, a kuna inemise es saa väega häste silmäst silmä kokko, kõik käve üle traadi, sis kuunolõmisõ aigu oll’ veidemb.

A nüüd tulõ sis perrä tõmmada, terve püssü ja terve mõistusõga pruuvõ tetä. Lavastajal ja kunstnikul oll’ rohkõmb aigu mõtõlda ja võiolla ka liiga pall’u aigu, et ümbre mõtõlda. A nüüd olõmi jäl ria pääle saanu.

Kuis taa koroonaaig näütlejile oll’, kas tüü kattõ är?

Mul es kao. Tulliva Peppa-põrssa multika lugõmisõ. Rakveren teimi üle traadi pruuvi, opsõmi lavastust «Alibi», mis nüüd etendü. Tüül kävemi iks edesi, ainumanõ oll’gi, et es saa proovisaalin kuun tetä, pidimi tegemä Eesti eri otsõst, kon kiäki oll’. Mi es saa rahva ette tulla, tuu oll’ tuu erinevüs. Es saa mängi, a pruuvõ saimi iks tetä.

Kuis seo suvi om suvõtiatriilõ, kas etendüisi iks tetäs vai jääs inämbüs plaanitust är?

Paistus, et poolõs om. Suurõmbit asju, midä ei saa muuta, om tougat tulõvahe aastahe. A väikumbä ja ökonoomsõmba as’a, nigu seo meil om, tulõva pia kõik vällä.

Loi aolehest, et sul om plaan Rakvere tiatrist är tulla. Mille nii?

Jah, aasta peräst, üte huuao viil olõ.

Tuu om sääne plaan, et ma ostsõ hindäle maja ja taha nakata hindäle kotu luuma. Tahas mõtõlda rohkõmb esihindä pääle, pruuvi midägi kiruta, mesiläse võtta. Ega tiatri ei olõ kõgõ tähtsämb asi, tiatri om õnnõ üts osa elust. Taha võtta hindäle rohkõmb aigu, muud ei olõki.

Kas tuu või tähendä, et plaanit tan Lõunõ-Eestin vahtsõ tiatri käümä panda?

Nuu mõttõ omma olnu õhun mu ja Kandlõ ja liinavalitsusõ ja ministeeriümi vahel. Peris üleüü säändse as’a ei sünnü, a plaan sinnäpoolõ om.

Küsse Rahmani Jan


Lavastaja Tagametsa Tarmo. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit