Kuigi suvõl tahassi kõik aig vällän aiamaa pääl passi vai mõtsu piten roita, sõs egä kõrd olõ-i tuu jaos kõgõ parõmb ilm. A lugõmisõs passis õkva sääne ilm väega häste. Vihmatsidõ päivi jaos löüd siist väiku soovitusõ kõigilõ, kiä võro kirändüse vastu huvvi tundva, a ei tiiä, kost alosta.

Kaplinski Jaani
«Mõtsa ja tagasi»
(2014)

Ummamuudu reisikiri, raamat roitmisõst, saman mitte kongi kavvõndal, a peris uma kodoaia takan mõtsan. Kaplinskilikult hää ja märgotaja, kõnõlõs inemise ja mõtsa umavaihõlidsõst läbisaamisõst, miä ka täämbädse päävä sündümiisi valgusõn kimmähe tarvilinõ lugõminõ om. Seod raamatut võit löüdä vast egäst Võromaa raamadukogost.

Kõivu Madisõ
võrokeelidse näütemängu

Kõivu Madis kirot’ võro keelen näütemängu «Omavahelisi jutuajamisi tädi Emmaga» ja «Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl». Kõivu näütemängõn omma päämidse as’a inemiisi kõnõldu luu, miä aoluusündmüisi seen viil suurõmba tähendüse mano saava. Näütemängu löüd raamatust «Näidendid II» – taa raamat om saia Võromaa keskraamadukogon ja Mikitämäe raamadukogon.

Saarõ Evari
«Kõnõla mõtsan mädänü puuga»
(2014)

Kiä luulõ vastu huvvi tund, tuu võinu lukõ Saarõ Evari luulõkoko. Säält löüd lugulaulõ ja mõtõluisi Võromaast, võrokõsõs olõmisõst, võro keelest ja seoilmaaigsist küsümüisist. Saarõ Evari luulõ om tundõlinõ ja illos, mõnikõrd ka peris vallus. Raamadu saat Võro instituudist ja peris mitmõst raamadukogost kah.

Laanõ Triinu
«Vana katkine kass. Vana katskinõ kass»
(2016)

Lugu seost, mis juhtus kassõga, ku nä ütel pääväl vanas omma jäänu ja «katski» läävä. Kirätükk passis nii latsilõ ku suurilõ. Hää raamat ka noilõ, kiä võro keelen hinnäst viil väega kimmähe ei tunnõ, selle et lugu om kirja pant nii võro ku eesti keelen. Raamat om olõman piä egän Võromaa raamadukogon.

Rahmani Hebo

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit