Kapo ollõv spiooni vahelõ võtnu väega lihtsä nipiga. Miis ollu muidu puhas ku prillikivi, dokumendi ja puha. Sis lastu täl Eesti hümni tõist salmi laulda ja oll’gi är laulnu. Tuust oll’ selge, et ei olõ õigõ eestläne. Muidu eestläne nall’alt sõnnu üle paari rea ei tiiä.
Anekdoot küll, aga ütte-tõist mii kotsilõ ütles. Mul om meelen, et ma tiise noid sõnnu pääst joba algkooli aigu, süväl Vinne aol. Põrõlt ei olõ väega kimmäs, või sassi minnä. Võrukõnõ om harinu hinnäst kokku võtma sis, ku kostkipuult tulõ ähvärdüs. Vinne aigu oll’ selge, et ähvärdüs om kõik aig olõman ja toolõ tulõ vasta saista. Kasvai vana hümniga, ütskõik mis timäst muidu arvat.
Kui kiäki om oimanõ vai uninõ, sis kimmäs nipp üles herätämises om: «Sängüst üles, lätläne om joba Hopa (Valga) all!» Tuu mõos, inemine ei jõua mõtõlda, et konõs tuu lätläne sis olõma piat.
Võtami säändse olukõrra. Inemine tulõ puuti, desinfitsiir kõrralikult kässi ja tuud näge päält naabrimiis katõmeetrijoonõ takast. Tere asõmõl nimmas tä är: «Ma kai jah, et sul om suumõsukauss är aia viirde visatu, nüüd om selge, misperäst.» Tõnõ ei nakka kah vasta vaidlõma, tuu käü aasmise reegliide vasta. Ütläs: «Mõtli jah, et mis timäst ilmast ilma küüri, poodin saat viil parembalõ käe puhtas. Siin säändse kalli vedeliku, et mõsõ vai suud.»
Nii. Ähvärdüs om olõman, küländ tõsinõ. Inemise saava aru, et kässimõskmine tulõ kasus, aga asi om siski harinõmalda. Et asi maamehe loogika ala är mahtunu, võetas suumõsukauss appi. Muiduki, ega inemisega säänest nall’a tetä ei saa, aga naabrit piat tundma ja sis saat huumorisoonõ pääl mängi. Ja nali om joba esihindäst üts kimmäs haigustõ ravi. Mõos egalõ inemisele erälde, aga viil inämb kogukonnalõ (külä, väiku liin jne).
Tihtipääle küstäs: mis tii kandin uudist? Midä sa vastat, ku kiäki parajastõ koolu ei olõ? Nii ütlätki: Ants (vai Mihkli) ollõv suumõsukausi minemä visanu, poodin saat asja kõrda.
Kõigildõ positiivne uudis ja valitsusõ poliitikalõ vasta ei kõnõlõ.
Mõnõ asja võinuki karoona aost kehtimä jättä, ütskõik ku asjalikkõ rohtõ vai vaktsiine vällä mõtõldas.
Pulga Jaan