Soomõ-ugri filmifestival FUFF peetäs timahava 30. hainakuust 1. põimukuuni Võromaal Sännä kultuurimõisan. Seo aasta kõnõldas festivalil keele, kultuuri ja luudusõ alalõhoitumisõga köüdetüst kodaniguaktivismist. Joba säitsmendät kõrda peetäväl festivalil omma kavan filmilinastusõ, opitarõ ja arotusõ, miä avitasõ soomõ-ugri maailmapilti vallalõ kõnõlda.

Festivali teema om, kuis saa ütsikinemisen ütiskunda muuta. Arotõdas, kuis hoita kiilt, kultuuri ja luudust.

«Mi egäpäävätsehe ello om tulnu küsümüs, kuis mi ello jäämi, ku mi kultuuriga köüdet luuduskeskkund muutus. Ütine filmikaeminõ, kokkosaaminõ tegijidega ja arotaminõ andva jõudu ja inspiratsiooni tetä midägi uman elon parõmbas. Kiilt ja kultuuri ei saa kaia keskkunnast eräle, selle et ku keskkunnan omma välläkannatamalda muutusõ, saa ka elo tollõn piirkunnan otsa,» kõnõl’ festivali kunstilinõ juht Csüllögi Edina.

Kolmõpääväne filmifestival om timahava eestikeeline ja vällämaalt küläliidsi ei tulõ. Näüdätäs Uibo Kersti, Taaveti Ave ja Tootseni Jaani filme. Tutvustõdas ka Seppingu Eva ja Murusalu Leni tegemisel olõvit filme.

Üten autoridõga kaias lühkeisi mängufilme kassetti «Värske veri: Parimate kavatsustega». Festivali filmiprogrammi lõpõtas ülekaehus Pikkovi Ülo filmiloomingust. Viil näüdätäs valikut soomõ-ugri sõpru filmest ja handi lühkeisist filmest.

Päivä peetäs soomõ-ugri süüke tutvas tegevit opitarri, kon saa tetä ja maitsa hõimurahvidõ süüke. Kätt saa pruuvi ka multifilmi tegemisen. Latsilõ om eräle tegemiisi ala.

Õdakuidsil kontsõrtõl astva üles ansambli Kännu Peal Käbi, Rahmani Hebo, Hintsi Anna ja sõbra.

Ligembät teedüst ja kavva saa kaia kodolehe fuff.ee päält ja festivali Mol’ovihu-lehelt.

UL

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit