Viimädse paari kuuga om jälki miilde tulnu ja om pall’o mõtlõmist Roodsi riigist ku sõajovvust ja seo man viil maast, kon tetäs pall’o sõariistu ni -masinit.

Aoluun om mi maal olnu õks tegemiisi Roodsi sõa-as’andusõga. Vahtsõmba ao sõavägi lagjõmban mõttõn om mi man alostusõ saanu Roodsist. Mitmit sõnno om säält peri, nigu «rügement», «kompanii», «kaptõn» jne. A vet suumlaisil om taad kõkkõ viil ja viil inämp. Kedä mi tiiä ei, seo om sääne tundminõ, net Roodsi riik om tsipa vai inämp sõitnu suumlaisi sälän naide asjoga. Sõs ku Soomõ oll’ viil Roodsi provints vai sõs käve Roodsi ala.

Nii om suumlaisil pall’o nall’a, nimä naardva õks peris kõrraligult ruutslaisi üle. Üts ütelüs om: «Ruotsi oli oikea valtakunta; se taisteli aina viimeisen suomalaisen asti.» Seo olõs sõs: «Roodsi oll’ üts õigõ suur-riik, seo lei lahõngid kõik aig kooni viimädse suumlasõni.»

Tõnõ lugu oll’ säksa välämarssalist, von Moltke nimes. Küsti timä käest: «Herrä marssal, om seo õigõ, net ti ei olõ ilman naardnu?» Von Moltke vastas’: «Olõ ei. Kats kõrda õks olõ. Edimäne kõrd oll’ sõs, ku mu ämm kuuli. A sõs ma õnnõ naarahti. Tõnõ kõrd oll’ sõs, ku ma näi kattõ roodsi sõamiist, sõs ma õks peris lõkõrdi naarda.»

Seo ei tähendä ummõtõ, net ei tetä kuuntüüd. Nüüt anni Roodsi ni Soomõ kõrraga sisse tahtmise NATO liikmõs saia ja arõndasõ kõvva kuuntüüd. Mi tan – estläse ku ka võrokõsõ – piässi tundma õnnõ hüäd miilt taast.

Elleri Kalle, võrokõnõ, 1990. aastagal vahtsõst luudu Kaitsõliidu edimäne ülemb

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit