Seto omma maru kavala: nä pidävä jaanipäivä kats kõrda. Kõgõpäält vahtsõ kallendri perrä ja sis katõ nädäli peräst viil otsa uma «vana jaanipäävä» kah.

Ma käve Setomaal jaani­tulõl, seokõrd Verskan. Tuld tetti sanatooriumi-tagodsõ viiviirse platsi pääl.

Ku muial Eestin jo sattõ vihma ja pikne tsähvse, oll’ Seto­maal viil üle 30 kraadi lämmind ja päiv paistu. Tuli panti pääle katsat palama.

Midä rohkõmb õdagu poolõ, toda rohkõmb inemiisi kokko tull’. Oll’ uma kandi rahvas, a pall’o oll’ tulõjit Eesti esi paigust, eski pääliinast.

Mitmõ putka olli üles säetü, sääl pakuti süvvä ja juvva, muidoki ka jaaniolt. Muusikat tekk’ Via Baltika ansambli Tal’nast. Rahvas oll’ kõik lõbusan tujon, tandsiti ja mängiti.

Ku minevä aasta jäie koroona peräst pido kõhnas vai peris är, sis seo aasta oll’ rahvast nigu murdu.

Järven oll’ vesi 24 kraati lämmi ja tsuklõjit pall’o. Õdak oll’ väega illos, päiv läts’ selgehe luujalõ ja peegeld’ hinnäst pikält järve pääle. Hää oll’ kaia kattõ valgust kõrraga – taiva veere pääl jumalihe minejät päivä ja lõõmavat tuld.

* * *

Jaanipäivä peetäs väega vanast aost alatõn ku suvõpühhä, mis tähend’, et keväjädse tüü pidi lõpõtõdu olõma ja hainaaig võisõ alada.
Kerkukallendri perrä um sis viläkasvataja haldja Ristjä Johannese (rahvakeeli Jaan) sünnü­päiv.

Vanastõ käüti kõgõpäält kerikun ja peräst naas’ tulõ man pido üten ollõjuumisõga. Jaani­tulõl ollõv puhastav toimõ, mis tekev priis kõgõst halvast, andvat jõudu ja puhast miilt. Noorõ hüpsi eski üle tulõ. Viil ollõv jaanipäävä kastõ tervüsele väega hää. Kül mõsti näko ja kõnniti pallidõ jalguga haina pääl.

Kõgõ tähtsämb oll’ nuuri jaos jaaniüüse sõnajalahäitsme otsminõ. Toda pidi tegemä ütsindä, et tõsõ su õnnõ är es kaehtanu.

Muidoki kullu jaaniõdaku mano üts kõrralik sann, kon sai keväjädse tüühigi maaha mõskõ, hinge puhastada ja jõudu kor’ada.

Jaaniõdagus teivä näütsigu erinivist lillest ja hainust krantsõ ja panniva päähä. Peräst viidi krandsi eläjile vai nurmõ pääle, et vilä- ja kar’akasvu suurõmbas saia.

Jaaniõdagul olli pall’odõl sälän rahvarõiva, mis näütäs austust ummi vanavanõmbidõ ja kombidõ püsümäjäämise vasta.

Urmi Aili

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit