Võro segäkuur Hilaro om laulnu jo 30 aastakka. Koori kokkokutsja ja väsümäldä dirigent om kõik seo aig olnu Otsari Silja.

«Olli konsõrvatooriumi lõpõtanu ja tulli Võromaalõ tagasi. Noorõl, 23aastadsõl inemisel oll’ tahtminõ lisas latsikoorõlõ tetä ka üts suuri inemiisi kuur,» seletäs Otsari Silja koori alostust.

Nii pand’ tä umist tutvist ja kooliseldsiliidsist koori kokko. Kõiki näid ühend’ huvi ja tahtminõ mitmõ helü pääle laulda. «Oll’ noid, kiä tulli pääle opmist Võromaalõ tagasi, oll’ tõisigi tutvit ja tutvidõ tutvit. Kokko sai hää punt. Meid kutsuti edimält nuurikooris, mõni kuts siiämaani, kuigi mi ammu joba tuud ei olõ,» kõnõlõs Otsar.

Hilaro koori uma nägo läbi ao om olnu tuu, et laulukava valitas küländ keerolinõ. «Hää lauljidõ seltskund laul ka krõpõmba as’a är, piät õnnõ pingutama ja pruuvi tegemä,» löüd Otsari Silja. «Hilaro om olnu vastavõtlik ja leplik mu tahtmiisiga: päält laulmisõ viil tandsi, tetä poplaulõ, etendüst, operetti, oratooriumi. Egäsugudsõ põnõva pakmisõ om kuur vasta võtnu ja üten tennü,» kitt tä.

Küländ kipõstõ sai koorist umaette sõpruskund, kiä lisas laulmisõlõ naas’ ka muido kuun käümä. «Egäsugutsit ull’usi ja stiilipidusid om kuun tettü. Laululaagri, välläsõidu, egäaastadsõ jalgrattamatka üten latsi ja perriga.» Säänest seldsiello om perämädsel aol veidembäs jäänü, kuigi ütenkuun käüdäs rattamatkal iks egä aasta. «Ku edimält oll’ seldsiello inämb, sis võiolla no om rohkõmb muusikat. Muusiga om iks kõgõ inämb tuu, miä meid ütte köüt,» kõnõlõs Otsari Silja.

Lauljit om koorin kõik aig olnu 40 ümbre. Kokko om seo 30 aastaga koorin laulnu 150 inemist, selges om opitu 560 laulu. Naa numbrõ omma teedä teno koori kroonikulõ Otsari Vaidolõ.

«30 aastat om väega pikk aig, ku mõtlõma naada. Koori alostusõn oll’ aig, ku õnnõ mõnõl oll’ koton telefon. Ku õnnõ mõnõl perel oll’ auto. Tuu om rohkõmb ku põlvkund: ma olõ saanu vahepääl kats kõrda imäs ja vanaimäs kah. Hilaro kuuri piä ma umas kolmandas latsõs,» märgotas Otsari Silja.

Ku koorirahvas minevä nädäli tähtpäävä puhul üle interneti kokko sai, tulõtõdi miilde laulõ, miä omma läbi ao kõgõ inämb henge lännü. Tull’ vällä, et henge omma lännü võrokeelidse laulu: Kruusimäe Aare «Palvõ» Kauksi Ülle sõnno pääle ja Rips-Laulu Pireti «Taivaheminek» Kolga Raimondi sõnno pääle. «Meil om olnu õnn olla väega pall’odõ võrokeelitside laulõ maailma esiettekandmisõ man. Pall’o noist omma ka säändse, miä ei olõ viil Umalõ Pidolõ jõudnugi,» kõnõlõs Otsari Silja koori võrokeelitsist laulõst.

Hilaro koori juubõlikontsõrt tetäs parhillatsidõ plaanõ perrä sügüse. A määndse plaani omma kooril edesi? «Kõgõ parõmba as’a, mis ma ku dirigent olõ saanu tetä, omma olnu Hilaro kooriga. Maailman om väega pall’o hääd muusikat ja mul hulk plaane ja laulõ, midä tahas tetä,» om Otsari Silja tulõvigunägemine.

Rahmani Jan


Hilaro segäkoori heng Otsari Silja. Rahmani Jani pilt


2008. aasta lehekuun Võro Kagukeskusõn Uma Pido videoklippi üles võtman. Pilt Hilaro arhiivist


2014. aastaga lõpun Pokumaal. Pilt Hilaro arhiivist


2018. aastaga suvõl Vahtsõliina kandsi man. Pilt Hilaro arhiivist

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit