Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

8. kiri. Kas kõik, miä helkäs, om iks kuld?

Suurõ jao eestläisi arvaminõ Rumeeniä ja rumeenläisi kotsilõ ei olõ ülearvu kitvä. Kül arvatas, et tego om mustlaisiga, vai löüdäs mõni muu põhjus, et hinnäst parõmbas pitä. Säändse kehväpoolidsõ pildi päämine põhjus om tuu, et õigõt saisu nii häste ei teedä. Ja viil mu jaos arvosaamalda hinnästtäüs kaeminõ tõisi rahvidõ pääle, midä olõ kah’os Eestin pall’o nännü. Tiiämi jo kõik, et ameeriklasõ omma ulli, kreekläse laisa jne.

Miä pututas arvamiisi Rumeeniä ja rumeenläisi kotsilõ, sis suurõn jaon omma nuu võlss arvamisõ. Pääle noidõ om viil terve hulk asjo, minkast mi arvo ei saa, a miä perrä mõtõldõn olõki-i halva, omma lihtsäle tõistmuudu ku meil.

Om üts hädä, miä tanmail (vähembält ku lukõ ammõtlikku statistikat) om suurõmb ku kodotsõn Eestin. Korruptsiooniga putus niiüteldä harilik inemine Rumeeniä egäpääväelon kimmäle tihtsämpä kokko ku eestläne. Rohkõmb om inemiisi, kiä umma korgõt kotust tuu jaos är pruukva, et meelehääd saia. Mõnikõrd tulõ sul valli, kas tuuluta rahakotti vai uuta ammõtlikku otsust aasta vai paar. Ma ei olõ kül edetabõliid kaenu, a usu, et inämbüs riike ei saa nigu Rumeeniä «uhkusta» nii suurõ hulga ammõtnigõ ja poliitikidõga, kiä omma korruptsiooni peräst vangi pantu. Ütest külest näütüs tuu, et probleemiga tegeldäs, a tõõsõst külest tuud, et om, minka tegeldä.

Kaiõn tast kavvõst perämädse ao Eesti ello ja poliitikat, om minno nakanu vaivama üts küsümüs: miä om sis, ku tulõ vällä, et mi ammõtnigu ja tähtsämbä poliitigu omma õnnõ kupja võõra peremehe mõisan? Ku edenemise ja hää tüü mõõdupuu ei olõ uma rahva elojäre parõmbas saaminõ, a tähtsä vällämaa otsustaja ola pääle patsutus? Jah, korruptsioon om egäpääväelon matal ja tuu tähendäs, et inemise omma tubli, tegevä tüüd ja masva massu är. A ku seod truksalõ kor’atut varandust ei tarvitõdaki ütenkuun, a seost saa kinkagi võõra tulo, kas seo om parõmb tuust, ku mõisaherräs om mõni uma rahva siäst?

Eesti Vabariigi suurõl sünnüpääväaastagal passis säändsit kriitiliidsi küsümiisi küssü ja tetä kõik, miä hindä käen, et vastussõ meile miildünü.


Epleri Rain

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit