Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

19. kiri. Kaonu vabahusõ avvusammas

 
Eestin om puskariajaminõ är keelet. Vähä tuust, esiki aparaati ei või olla. Ummõhtõ om külmäl põh’amaal kõgõ koton kangõt alkoholli tettü ja tarvitõdu. Mille seo riigiesäde meelest parhilla tõistmuudu piäsi olõma?

Ku seod juttu Rumeeniän üles võtta, omma inemise hariligult üllätünü ja nõvvulda olõkiga. Küsütäs, mille es pidänü inemine pidopäivis ja talvitsõs külmärohos tohtma hindäle esi koton kärakat tetä. Ma ei mõista näile vastada.

Rumeeniän es olõ koton alkoholi tegemine keelet esiki sügäväl kommunismiaol, muist aoluuperioodõst kõnõlõmalda. Ja uskkõ, Ceaușescu aig oll’ tan mitu vinti kangõmb ja karmimb, ku mi elo Nõvvokogo Liidu hõlman. Ka täämbädsel aol om harilik tuu, et egän majapidämisen om paiklik kangõ puuviläst vai viinamar’ost tett viin* kõgõ olõman. Seoniaoni omma mitmin Rumeeniä küllin alalõ ütidse viinaköögi. Tahat läbi aia, panõt ao kirja ja läät ajat. Pall’o om ka noid, kel hindäl koton tarvilik aparaat olõman.

Ildaaigu oll’ üts saadik parlamendin ette pandnu, et koton viinaajaminõ tulnu är keeldä. Kõnõldas nii, et säänest ütsmiilt ei olõ Rumeeniä parlamendin varrampa olnu, ku seod ettepanõkit tagasi kukatõn. Piiri koalitsiooni ja opositsiooni vaihõl ollõv kaonu nigu peeruhais sügüsetormin. Saadigu olli ütelnü, et nä es saanu umilõ vanõmbilõ päält säänest kiildmist inämb silmä kaia, kõnõlõmalda küllä minekist. Nii seo asi jäigi.

Seo jutu pääle püüdvä puritaani ja bürokraadi mullõ kimmäle alkoholi kitmist süüs panda. A ummõtõ ei tii ma propagandat alkoholilõ ja juumisõlõ. Saman ei usu ma ka tuud, et kangõmba kraami pruukminõ är kaonu. Olkõ tä sis egän külän vai perren umma näko ja hää, selle et om kombidõ perrä ja hengega tett.

Elämi aol, ku proovitas inemist kavvõmbalõ saia esi ja uma pääga elämisest. Elämisest kinkagi käest andõ uutmalda. Elläi piät olõma kirja pant, kõrrast inämb om kasvõ, midä esi ei tohe kasvata, puukuuri ei tohe ehitä bürokraadi ust kraapmalda jne. Ärkeelet puskariaparaat passis mu meelest väega häste seo kaonu vabahusõ avvusambas.

* Transilvaanian tarvitõdas nimme palinka, Rumeeniä lõunaosan ja Moldaavian ţuică.


Epleri Rain

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit