Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

14. kiri. Suvi

Eestläse jaos paistus 27 kraati lämmind mahlakuu perämädsel nädälil nigu illos uni vai jupikõnõ ulmõromaanist. Rumeeniän ei olõ tollõn midägi esierälist. Suvi nakkas tan tõtõstõ hulga varrampa pääle ku meil ja lõpõs kah ildampa. A seol pääväpaistõlidsõl ilmal omma ka uma var’oküle.

Midä parõmb om ilm, toda inämb inemiisi pruuv Bukarestist jalga laskõ. Nädäli seen saava tuud tetä vähädse, a nädälivaihtusõl om liinast ärminek suur. Mindäs mäki kaema vai mere viirde. Egä riidi lätt autidõga tii pääle tuhandit inemiisi, kiä pühäpäävä õdagus liina tagasi piät jõudma. Suur jago teid om peri aost, ku autit sai luaga osta. Seo tuu üten ummigu, määndsit ei näe mi pääliinan, muist teiest kõnõlõmalda.

Meil käve sõbra külän ja ütenkuun otsustimi Bukarestist mägitsempä paika Brasovihe sõita. Sõidus valisimi päävä, ku mu rehkendüisi perrä es tohtnu ülearvo sõitjit olla. A siski oll’. Saimi uma naha pääl tunda, midä tähendäs 20 verstä läbisõitminõ katõ tunniga kuuma lõunamaa päävä käen. Seo olõ es väega meele perrä sõit.

Meil läts’ periselt õks häste, sõidimi tuu 160 verstä maaha nii nelä tunniga. Olõ kuulnu, et peris tihtsäle sõidõtas tuud tiid kuus vai esiki katõssa tunni. Seo, et inemise omma nii suurõs pingutusõs valmis, and mu meelest kinnitüst, et Õnnõ uulidsa kängsepä Johannõsõ sõna «Egäl puul om parõmb ku kongi muial!» pidävä periselt paika.

Õks säet kõrvuisi muial nättüt tuuga, miä uman koton om. Ku märgota, ku vaivalinõ ja aigunõudva paistus eestläisile Tal’nast Tartulõ sõit, mille kotsilõ arvatas, et hädäste olõs vaia nelärialist tiid, sis võrrõldõn Rumeeniäga om Talliina-Tartu tii väega hää. Tuu läbisõitmisõs lääki-i suurt aigu. Saman olõ-i mõtõt võrrõlda hinnäst noidõga, kiä omma kehvembän olokõrran, ja niimuudu hinnäst häste tunda. Et elo edesi lännü, tasunu kaia iks noidõ poolõ, kel asja parõmbalõ kõrraldõdu.


Epleri Rain

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit