Seod nimme kand Eestin 27 inemist. Nimi panti samal kujul Wätsing ütele perrele Räpinä mõisa Kõnnu külän. Esä oll’ Vätsä Piitre Peedo, kutsutu ka Prehhi Peedo. Ainukõnõ perre loonu poig oll’ Vätsä Mihkli. Priinimi tetti – nigu nätä – lisanimest, kohe panti manu Räpinäle tüüpiline nimelõpp -ing.
Vätsä lisanimest tetti priinimmi tõisigi: Tolmwätsing Kõnnu külän ja Talliwätsing, Wätson ni Wätsar Miiksi mõisa Mehikuurma külän. Neist Tälli-Vätsä talun pantu Talivätsing om parlaki alalõ (ütessä kandjat).
Seo lisanimi oll’ Kõnnu külän ka 1758. aastagal kujul Wetzi ja Wetse, lisas Naha külän kujul Wetza. Mehikuurman om toimunu talunime muutus, talu oll’ 1758 ja ildambki Tällimõtsa (Tellemetza), a juhuslikult sinnä sattunu Vätsä-lisanimi muutsõ tuu Tälli-Vätsäs.
1638. aastagal oll’ sääne lisanimi hoobis Tähtvere mõisan: Wetsa Paap, peri Kuuste mõisast. Kõgõ usutavamb lisanime alus om slaavi inemisenimi, miä näütüses vinne keelen om pikäl kujul Vjatšeslav, a õdguslaavi muudu Václav. Vinne ja ukraina keelen omma noist lühivormi Вáца (Vátsa) ja Вяца (Vjatsa). Viimätsest vast omgi mi edevokaalnõ Vätsä tulnu. Tõnõ võimalus om midägi läti keelest, vrd vecis [vätsis] ’vanamiis’. Läti ’lutsu’ tähendäväst sõnast vēdzele om tulnu Harglõ talunimi Vädsäli. Tuu olõssi tähendüselt usutavamb, a ei sobi sõski Räpinä lisanime kujuga.
Eestistämisel om Vätsingust tett Väätso Kundan, Vätsonist kah Väätso ja Hirvlaane Kundan. Räpinä kihlkunna Vätsonist om saanu Vahimets.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.