Seo nimi panti õnnõ Urvastõ kihlkunna Vahtsõ-Antsla mõisan. Parhilla om nimel Eestin 119 kandjat. Nime sai Pundõ-Oti talust peri suguvõsa. Lihtsä om perrä aia, kuis 1752 om peremehes olnu Punde Ott, sõs poig Zimm, sõs Tsimmi poig Ott, sõs poig Ado ja sada aastat ildampa jäl poig Ott, priinimega Urbanik.

Näide perrele annõt nimi Urbanik om muiduki köüdet pühä Urbaniga (ladina Urbanus), a meile jääs tiidmäldä, mille just ütele perrele nii eriline nimi anti ja mille ik-lõpuga. Urvastõ kerik paistu vanast ka Pundõ-Oti (nüüt Punde-Jaani) talu manu är. Külänimi Urvastõ om vanõmb ku 1400. aastaga paiku ehitet kerik ja Urbanus om kerigu pühätses valit külänime perrä. Või-olla olli Pundõ Oti edevanõmba Urvastõ mõisa poolõlt Antsmõisa (Vahtsõ-Antsla) poolõ elämä lännü?

Kost tulõ iks -ik? Võro keelen om tuu näüdänü naissuku, vinnik om tähendanu vinne naist ja tatrik om sama, miä vinne keele tatarka vai tõõsõn varjantsin gretška ’kreeklanna’. ’Urvastõ naanõ’ olõs sõski väega kunstlik ja ilmselt tävveste võlss selletüs. Ku kaia, kon maal viil nimme Urbanik ette tulõ, sõs edimäne riik om Poola. Sääl om Urbánik harilik slaavi kutsmislõpuga liignimi, tähendüs ’Urbanikõnõ’. Kesk-Euruupa slaavi kiiliga om Urvastõ kihlkund kokko puttunu õnnõ säältpuult taha elämä tulnuidõ inemiisi kaudu. Üts aig, ku säält inemiisi tull’, oll’ Poola aig (1582–1624). Tõõnõ om velitsideusu algusaig 1740. aastil, ku Urvastõn teguts’ varahampa Herrnhutin olnu Matthias Friederich Hasse. Herrnhuti ümbre kõnõldi just säändsit slaavi kiili (šorbi ja tšehhi), kon Urbanik om kah harilik nimi. Egäl juhul om kõgõ usutavamb, et Urbaniku oll’ Pundõ Oti hõimu üts võimalik hõigunimi joba hulga aigu inne ammõtlikõ priinimmi pandmist.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit