Nimel Timmi om Eestin 61 kandjat. Nä omma uma nime saanu päämidselt Haani mõisa Meelaku küläst. Priinimmi pandmisõ aigsõlõ Rõugõ keriku personaalraamatulõ panti Meelaku Jakapi ja Piitre perrätulõjilõ kõgõpääst kirja: Timmosk. 1826. aasta mõisa hingerevisjonni panti hoobis: Timo. 1831. aastal alustõdulõ personaalraamatulõ om egä perre pää – esä vai latsõga tütrik – manu kirotõt Timmusk, a alanõvidõ ritu pääle naasõ ja latsi manu Timmi.
Keila kihlkunna Vääna mõisan oll’ Timmiste talu ja ka sääl panti 1835 priinimes Timmi, a Geni näütäs, et tuust suguvõsast om saanu hulga hariligumba ja mitman paigan tegünü nime Timm (132) kandja. Küll om Tal’na liinan nimekuju Timmi tegünü Läänemaa Niibi mõisa ütest suguvõsast, kinkalõ edimält panti nimes Tim.
Nimme Timmo (32 kandjat) panti 1820. aastil Väiku-Ulila mõisan Puhja kihlkunnan ja Vahtsõliina mõisa Tuuka külän. Vahtsõliinan ummi perrätulõjidõga seo nime saanu Piitre oll’ Tenkowa Timmo (Tõnkova Timmo vai Timo) poig.
Nimme Timmo panti ka 1921. aastal Petserimaal ja Narva vallan. Setomaal Härmä külän uma perrega seo nime saanu Hilip oll’ Geni perrä Timofei poig.
Mõlõmba priinime alussõs omgi esä vai edevanõmba nimi, midä õdagumainõ kerik kirotas Timotheus ja vinne õigeusu kerik Timofei. Vinne vormist Timoša (Тимо́ша) om Lõuna-Eestin tegünü Timusk. Lühendüs Timo om tunnõt Võrumaast Soomõni. Seto kiil tunnistas pikä m-iga vormõ: Timmo ja Timmosk. Timmi mõttõlinõ alus võissi olla lühendüse kuju Timm. A saksa muudu edenimi Timm tulõ muiduki ka mitmast muust nimest ku Timotheus.
Nime alguperäline kreeka kuju om Timótheos ’kiä jumalat avvustas’ ja edimäne lajalt tunnõt kandja kreeka luulõtaja Mileetosõ Timotheos.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.