Nimekujul Tarto om Eestin 133 kandjat, nimekujul Tartu 161. Vana priinimi, päämidselt kujul Tarto panti 13 mõisan. Edimäne oll’ 1809. aastagal Kanepi khk Vana-Piigastõ, kon Tarto nime saiva Kangro Tannieli läsk ja latsõ. Mitman paigan panti taad nimme Põh’a-Tartumaal, kon nii Kudina mõisan ku Saare mõisan oll’ inne olõman Tartu talu. Päämidse suguvõsa sääl omma Saare, Halliku ja Elistvere taustaga. Pärstin Villändimaal pantust nimest Tarto om ildamba saanu nime ka Mustivere külä Tart-Hansu talu.

Taheval Harglõ kihlkunnan om kah paigapääl sündünü Tartu Ants õkva egä ilmakõrra aigu elänü, viimäte elli viil seo aastasaa alustusõn. Kõgõ varramba om sääl kirja pant Tartu Hanns 1627. aastagal. Edimäne Ants oll’ muialt tulnu, 1627 kirotõdi, et Harjumaalt, 1638, et Põltsamaalt. Tartus tä joht olõ es, a no koskist tõsõltpuult Tartut.

Veidikese sammamuudu kutsuti Vääna mõisan Keila kihlkunnan Triinu poiga Hansu – kõrd Tartu Ants, kõrd Võru Ants. Priinimes sai tä Tarto.
Tarto nimme panti ka Hiiumaal, Järvämaal Purdi ja Roosna-Alliku mõisan, Virumaal Vaivara mõisan ja viil Virumaa Simuna kihlkunna Rahkla mõisan, kost om jälleki peri üts suurõmb suguvõsa.

-o vai u-lõpp omma muiduki segi esiki sammun perekundõn, a ku märki, kost om peri rohkõmb nimekuju Tartu kandjit, sõs tuu vastas umbkaudu hingerevisjonnõ nimekujulõ Tartu Taheval, Saare ja Halliku mõisan. Nimme Tartu om võet ka eestistämisel, üttekokku kuus kõrda ja katõl kõrral näütüses esänimest saadu priinime Jürjev asõmalõ. Tagamõtõ om olnu selge: Tartu sai jo liina ammõtlikus nimes kah pääle tuud, ku 1893–1918 oll’ ammõtlik nimi Jurjev.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit