6. piimäkuu pääväl om Roodsi rahvuspühä ja Roodsi lipu päiv. Priinimme Roots kand täämbädsen Eestin 645 inemist. Priinimmi pandmisõ dokumente perrä (1826 ja 1835) panti taa nimi 17 mõisan Liivimaal ja õnnõ katõn mõisan Eestimaa kubõrmangun. Kiräpildi olli kirivä: Rootz, Roths, Rooz jne. Koikkülä mõisan Harglõ kihlkunnan oll’ hingerevisjoni algkuju Rutz, õkva võro keele välläütlemise [ruuts’] (umasütlejän käänüssen [roodsi]) perrä. Keriguraamatulõ panti sõski ka sääl Roots.
Priinimme Rootsi kand täämbädsen Eestin 67 inemist. Säändsele nimele vastava algkujuga priinimi (Rotsi, Rotzi, Rozi) panti säitsmen mõisan Liivimaal ja viien Eestimaa mõisan. Muiduki om nimmi Roots ja Rootsi pikkä aigu tunnistõt ku sama nime varjantsõ, nii näütüses sai Tartumaa Pala mõisa hingerevisjoni nimest Rozi keriguraamatin Roots.
Kanepi kihlkunnan Vana-Piigastõn joba 1809. pantu Rootsi man olõ-i nätä, miä oll’ alussõs. Tuu iist Tõdu mõisa Roots ja Kasaritsa Roots omma saadu kotussõnimest, Tõdul om Roodsi talurühm ja Kasaritsan Roodsi külä. Inämbäste omgi priinime takan joba inne olõman olnu kutsminõ. Üte kõrra, Vana-Kariste mõisan Mulgimaal om külh vast meelega tsurgit, et samast talust peri kats hõimu saiva priinimmis rahvanime: peremehes jäänü pere Juut, talust vällä lüüd ja tõistõ tallu sulatsõperres pantu hõim – Roots.
Tuud, mille Lõuna-Eestin oll’ edimält lisa- ja talunimme Roodsi rohkõmb ku Põh’a-Eestin (vastavalt ka rohkõmb priinimes pandmist) om seletet tõsias’aga, et Poola aigu 16.–17. aastasaal võisõ tan vahtsõnõ perremiis olla tulnu Roodsi võimu all olõjast Põh’a-Eestist. Sääne miis oll’ sõs ruuts(lanõ) õnnõ tuu perrä, et tä tull’ ruutslaisi riigist. Õkva sammamuudu nimmati ka setokõisi pikki aastasatu ammõtlikult vindläisis ja 20. aastasaa kesken okupeeritüst Eestist vällämaalõ päsenüid liigitõdi sovjettes.
Parla kõgõ tunnõtumb Roots Eestin om vast bluusikitarrist Andres, kiä om sündünü Tal’nan. Timä nimega olõ-i vällämaalasõl määnestki murõt, lavapartneri ütlese tuud vällä inglüse keele muudu ja mõtlõsõ juuri.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.