Seod nimme kand Eestin 30 inemist. Panti taad katõl kõrral. 1809 Kanepin Hurmi mõisa vallan sai nime kujul Poim Keerdo Jüri kolm last. Et üts tütär läts mehele, poig võeti soldanis ja tõnõ tütär Ann Poim jäi vähämbält 35. eluaastani latsilda, sõs või arvada, et tuu Kanepi nimi rohkõmb edesi es lääki.

Kanepi jaos tüübilidselt tähend nimi harilikku sõnna, põimu ehk viläkoristust, minka man päämine tüü oll’ tsirbiga poim’minõ. Vanast poimiti, nüüt põimitas, sinnä sõnatüvve om tulnu õ-, midä priinimmi pandmisõ aignõ kirotus viil es rehkendä.

A kost sõs Põimu nime kandja tulõva? Kõiki näide nime algkodu om Vidrike mõisa Otõmpää kihlkunnan, kon nimi panti Ojama Märdi pojalõ Jürile suurõ perrega – viis poiga ja kats tütärt – ja Ojama Tuuma poja Eeverti pojalõ Peedolõ. 1826. aastaga hingerevisjonni kirotõdi umastavan käänüssen Poimo. Sääne nimekuju läts’ edesi ka Jüri katõ vanõmba poja nimen, kiä lätsi elämä Paluperrä Rõngu kihlkunda. Parhilla om nimekujul Poimo kuus kandjat ja vahtsõmbas parandõdul nimekujul Poimu kümme kandjat. Jüri noorõmbidõ latsi priinimi ja Peedo latsi priinimi läts’ edesi nimetävän käänüssen, edimält Poim, sõs Pöim ja õigõ varakult ka täämbäne kuju Põim. Vidrikel tetti mitmit priinimmi talunimest, a nimes panti ka harilikkõ sõnnu. Kukki suurõ perre esä Põimu Jüri oll’ peremiis Paina talun, panti Paina priinimes tuu talu vanalõ hõimulõ.

Põimminõ esi om üts põnõvidõ tähendüisiga sõna. Võro keelen saa põimi tõtõst tsirbiga, eesti keele põimima om võro keelen pletmä, polm’ma vai sisse kudama, soomõ keele poimia tähendäs päämidselt marju korjamist. Põh’asaami keelen (boaibmut) põimva eläjä, ku nä suuga haina ja sammõlt söövä.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit