Seod nimme kand Eestin 144 inemist. Tulõ taa päämidselt kolmõst kotussõst: Aru mõisast Nõo kihlkunnan, Õisu mõisast Paistu kihlkunnan ja Vahtsõliina mõisast. Ka Polli ja Riidaja priinimme Paut on võlssi kirotamisõga ümbre tett kujulõ Pant, a olõ-i teedä, kas niimuudu muudõt nimi jäi pidämä. Eestistämisel võti vahtsõ nime Pant üte kõrra Bant ja üte kõrra Märtenson.

Aru mõisa Uuekülän oll’ Vanemba talu (no om tuu talu nimi Vana-Antsu), kon Pandi nime sai peremiis Jaan (Melgi Hanso Merdi poig) uma naasõ-latsiga ja timä kolm kasupoiga, kiä olli periselt timä lellä Tuuma poja.

Õisu mõisan sai sama priinime Pant Jaagu poig Mihkle uma perrega, kiä oll’ Riimu talu peremehest maha võet. Mõlõmba kotussõ, Aru mõisa ja Õisu mõisa priinime alussõs või ollaki sõna pant, miä tähend panti pantavat ja lunastatavat, pandirahha (tagatis), pant-priihvi (pandikiri) jm.

Vahtsõliina mõisan pand’ opõtaja Carl Masing 1820. aastagal Põnni külä Kiltre talu üte poolemehe hõimulõ priinime Pun (Punn) ja tõsõlõ Pant. Edimäne nimi om tävveste selgelt külänimest, selle et Põnni ollegi mõisakirjun Punni, korgõ –õ om harinõmalda kõrva jaos –u muudu. Tõnõ nimi Pant või olla kah saad külänimest vai tegeligult edevanõmba nimest. Nii om 1561 Misso kandin kirän Панъ Хантуевъ сынъ ’Pan Handu poig’, 1563 Пангулъ ’-külä’. Edesi om aastasatu joosul tarvitõt kõgõsugumaidsi kiräpilte: Poeni, Panni, Penni, Punni. Masing oll’ edimäne, kiä kirot õ-ga: Põnni. Võimalik, et perimüsen tunti 17. aastasaa edevanõmbat *Panni Hant (1630 Panni Hans, 1638 Penni Hand), kelle nimest võidi lühendä: Pant.

1826 olli Pandi joba Põnni küläst Tsäpsi Järvemäele ümbre asutõt. Võrumaal lövvüs katõ kotussõ Pantõ. Valgjärvel sündünü aokiränik Pandi Valdo oll’ Aru mõisa hõimust, ärimiis Pandi Enn om Vahtsõliina Põnni külä hõimust.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit