Taad nimme kand täämbädsen Eestin 347 inemist. Tuudaigu, ku priinimmi panti, kirotõdi vanan kiräviien Murro. Inemiisi, kink nimi om nüüt Murro, om meil 91. Osa näide edevanõmbist või olla nime saanu mitte muru-sõna vai talunime Muru perrä, a hoobis talunimest Murru, miä tulõ räbästikku tähendäväst maastikusõnast murd. 21 inemise nimes om meil ka Murru ja 17-l Muro. Viil om 39 perekunnanime Moro kandjat. Tuu viimäne tulõ päämidselt Setomaalt, kon 1921 võeti õkva säändsel uma keele kujul nimme.

Liivimaal panti priinimme Murro 19 mõisan, Eestimaa kubõrmangun 12 mõisan. Lisas panti viil ütsikit varjantsõ Murru, Morro ja Muro. 1809 Kanepin sai seo nime Kruutusõ mõisa Tsahkna Piitre Märdi läsk ja tütre. Sõmmõrpalu mõisa Willemä talun (graanulitehassõ kõrval) sai üts peremiis priinime Wilson ja tõnõ Murro.

Es olõ üttegi tsaariaigsõt maakunda, kon Muru-nimme es tegüne. Seod nimme panti peris hulga Põh’a-Tartumaal, kon alussõs om talunimi. Tõnõ tihedämb kotus oll’ Mulgimaa. Kolmõl kõrral võeti nimme Muru eestistämise aigu. Ka Setomaal võeti taad ütel kõrral 1921. aastal.

Sõnnu, mis nime alussõs võiva olla, om mitu. Kõgõ levinümb om muru, miä om tähendänü edimält määnestki haina, sõs madalat hal’ast haina, sääl kon sõkutas, ja tuu kaudu talu murupäälist, miä om võru keelen väega harilik tähendüs. Tõnõ sõna om lõunaeesti kiili leevämuru. «Muru leibä» üteldäs ka hummuguvõru keelen, kon tarõ ümbre om muro vai koguni moro. Taa tõnõ muru om väega vana uurali sõna ja meile tutva soomõ keele iätüsenimest Muru Eskimo, kon tähendäs krõbisõvit raasakõisi, killukõisi, murukõisi. Lääne- ja Saarõmaal või muru tähendä ka muruspessä, kuklaisi pessä.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit