Seod nimme kand Eestin 97 inemist. Kõiki jaos omma alostusõn Maas’ka Andrõs (koolnu 1787) ja timä kats poiga, Jaan ja Hannis. Maas’ka talu om Põlva kihlkunnan Tsolgon.

Priinimmi pandmisõ aigu pand’ Põlva vana Varts’ (J. G. Schwartz) nime Maask viil Himmiste Maasga Petri Ado läsäle, minnile ja pojapojalõ, a tuu poiss võeti 1826 kruunu är. Ka Vana-Koiola mõisa Miiastõ külä Maas’ka Jüri perrätulõja Käiso-Maas’ka (Keisomasga) talun saiva Vartsu puult sama nime Maask, a 1826 pand mõisa näile hingerevisjonni Masik ja nii läts’ edesi ka kerigukirjun: Masik, vahtsõn kiräviien Maasik. Nimme Maasik kand Eestin 613 inemist ja tuud om pant kokko 43 mõisan.

Verrev mari maasik, umasütlejan käänden maas’ka om tävveste põlva keele muudu sõna ja võissi arvada, et Maas’ka lisanimi, perästine Maaski perekunnanimi tuust tulõgi. A ku kaiba edesi Maas’ka lisanime aoluun, sõs tullõ vällä imelikke asju.

Suguvõsa alussõpandja Maas’ka Piitre om nakanu tallu pidämä rootsiaigsõ Lauga Matsi maa pääl. Kõgõ edimäne mainminõ, 1723. aasta vakuraamat nimmäs tedä ku Maske oder Marcka Peter. Ildamba om tedä nimmat küll joba Maska Peter, a üte kõrra viil ka ka Matzka Peter. Sääne mitman varjantsin lisanimi tulõ hariligult inemisenimest. Määne nimi tuu oll’, olõ-i teedä. Juhul ku Mark: Marga (Marcka) om õigõ, sõs vinne keelen vastas edenimele Mark – katoliku ja lutõri kerigu Markus – ka sääne kutsminõ nigu Masja (Ма́ся). Võrokõsõ suun võisõ säändse nimega inemisest saia *Maas’ka, nii nigu vinne nimest Vasja om saad Vaas’ka.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit