Seod nimme kand Eestin 479 inemist. Taad tull’ Tartun ette joba inne üldist perekunnanimmi pandmist (kujul Kriesa) ja näütüses Erästveren oll’ 1816 seo liignimega – Krisa – Kiievi kubermangust tuud mõisatüüline Jakob Jegori poig. Pantu priinimi tekkü 15 mõisan, õnnõ 1 näist oll’ Saarõmaal, a 8 Tartumaal, 4 Võromaal ja 2 Virumaal.

Mõni Kriisa suguvõsa sai mitu nimevarjantsi, nt Kavastun Tartumaal kirotõdi hingerevisjonni Kriss ja Kries, a Kõdavere keriguraamatilõ panti üles Krisa. Elistveren panti hingerevisjonni Krissa, a keriguraamatilõ Krisa. Suurõmbat segiminemist samasugust peritollu nimega Kriis (132 kandjat) olõ-i vast sõski toimunu.

Haani mõisan sai priinime hingerevisjoni algkujul Kriisa Kokõmäe Jakapi poig Mikk, kinka poig Piitre oll’ Kriisa hõrilameistridõ Tanila, Juhani ja Jakapi esä. Vahtsõ-Kasaritsa Kolereino külän saiva priinime Krisa Peebu läsk ja latsõ. Peep om keriguraamatun ku Koljo Reino Koddowäu. Rõugõ opõtaja Marpurg tahtsõ edimält panda Kolereino ummilõ Krisa ja Kokõmäe ummilõ Kriska, a ildamba leppü, et jääs sama nimi.

Põlva Joosu mõisan sai Kriisa nime Maksima Mihkli Hanso perekund. Orava mõisan sai seo nime õnnõ vanapoiss Mikk, kiä oll’ õkva peris Kriisa poig.

Kriisa (Kriissa) omgi vana edenimi, miä om meile levinü vinne kerigu kaudu. Vinne keelen om Griša (Гри́ша) ristinime Grigori (Григо́рий) kõgõ hariligumb mugandus. Grigori umakõrda om pühämehenime Gregorius õigõusu mugandus. Gregorius Suur oll’ VI aastasaa lõpu paavst, kinka nimega om köüdet Gregoriuse koraal ja hulga muid kombit kerikun. 12. urbõkuu 604 oll’ timä surmapäiv.

Gregoriusõ päämine eesti mugandus om Korjus. Rahvakallendri as’atundja vaidlõsõ, kas korjuspäiv om 14. vahtsõaastakuu vai 12. urbõkuu. Kriisapäivä – täämbädsel pääväl – võiva egäl juhul pitä näütüses oppaja, muusigu ja koorilaulja.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit