Seol priinimel om Eestin küll kõgõs 11 kandjat, a nime noorõmbal varjantsil Korberg om 37 kandjat. Vinnemaal või kandjit olla kah peris pall’o, ei mõistaki arvada, ku pall’o.

Nimi om tegünü katõn paigan, a profesri Musta Aadu andmõbaasin taa kottalõ märki olõ ei, selle et hingelugõmisist Liivimaal 1826 ja 1834 ei saaki taad nimme löüdä.

Om häste teedä, et Räpinä opõtaja J. Fr. Heller pandsõ priinime ka Peipsist Vinnemaa poolõ pääl elävile lutõrlaisilõ, Räpinä kogudusõ liikmilõ. Koorberg pantigi Luukülä ütele suguvõsalõ. Tuu suguvõsa edeotsan om Koora Mikk. Poig Märdi ristmise ülestähendüsen om Kora Mik kirän 1766. aastagal. Pilti Koora suguvõsast priinime saamisõ aigu (umbõs 1822) mul iin olõ ei. Üts nime saaja oll’ Märdi poig Jaan (sündünü 1796), a hulga ildamb tettüst kerigu personaalraamatust tulõ vällä, et Jaanist vast vähä vanõmba olli viil Koora Joosep ja Koora Jakob.

Eesti vana kiräviis esihindäst oll’ sääne, et ku silp oll’ vallalinõ, tull’ pikk -o kirota ütekõrdsõlt (Ko-ra), ku kinnilinõ, sõs katõkõrdsõlt (Koor-berg). Koorbergi täämbä levinümb nimekuju Korberg tegüsi joba tsaariaol, ku vinne muudu kirotõdi Корбергъ.

Tõnõ suguvõsa Koorbergi nimega om peri Noorits-Mõtskülä Kooskora küläkesest. Ahja mõisan juhtu nii, et hingelugõmistõ panti viie talu rahvilõ priinimi Koor. Inne oll’ näil Kooskora lisanimi, osa ka elli Kooskora külän. Meid huvitavat peret panti keriklikult edesi kirja nimega Kooskora ~ Koskor. Pussi Fred om vällä uurnu, et 1855. aastaga Võnnu kerigu personaalraamatin pruuvsõ noid pidänü köstre Hollmann vanast pruugist ja mõisa pruugist midägi kokku passita, vahet tetä mitte lähküst sugulaisil. Nii sündügi, et Kooskora Hansu Jaani perrätulõja jäivä priinimega Koor, a Kooskora Miku perrätulõja saiva nime Koorberg.

Priinimmi uurminõ and vahel tiidmist ka kotussõnime kottalõ. Kotussõnimi Koos-kora ei saisaki kuun sõnast ora ’väikene jõgi’, mink ette käü Koosk-, a hoobis inemisenimest Koora, mink ette käü Kooss (nigu Koosa kotussõnimen).

Koora inemisenimi või tulla Grigorist vai Jegorist (Kor-algusõga kallendrinimmist nigu näütüses Kornili. Kuigi lähkü eesti nime Koort alussõs om hoobis läänepoolinõ Konrad, om Koorbergi Koora arvada iks vinne nimevarast saadu.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit