Nimel Kersna om täämbädsen Eestin 32 kandjat, nimel Kärsna 45 kandjat. Viil omma olõman nimi Kerstna 35 kandjaga ja väega harv Kärstna, a tuu nimepaari peritolu sais erälde. Kõiki nellä varjantsi välläütlemine oll’ edimält ütstõsõlõ väega lähkün, selle et Võrumaal üteldäs Kersnat pikä s-iga [kerssna], mitte *[kerrsna]. Seo -ss om -st kulumisõ tulõmus. Nime alussõs om vana edenimi, saad alambsaksa edenimest Kersten, baltisaksa välläütlemisen ka [kärsten]. Peris algnimes om Christian ’kristlanõ’, minkast tulõ ka mi Krõstjan.

Peri mõisan Põlvan panti Kersna Pallekersna talun, midä täämbä inämb ei olõ. Keriguraamatun om ka kirän, et nime saiva Pala Kersna Iwwan (täl poigõ es olõ) ja Pala Kersna Andre.

Vana-Roosa mõisan panti Suulätte Kersna Jaani Piitrele ja Kersna Jaani Jakapilõ edimält keriguraamatulõ priinimi Kersten. Näide edevanõmb (vanaesä?) Suulätte Kersna om är koolnu 1771. aastagal 70aastadsõlt. Mõisa hingelugõmistõ panti edimält nimekuju Kersne. Ildamb omma nii keriguraamat ku hingelugõmisõ lännü nimekuju Kersna pääle. Keriklikult panti Rõugõ kihlkunnan Kersna nimme ka muial, a hingelugõmisi perrä omma sääl tõsõ nime, näütüses Sännän Kerstens.

Vaalumõisan Sangastõn panti hingelugõmisõn Kersna ja keriklikult Kärsnä. Ildamb sai tuust päämidset Kärsna. Rootusse talu, inämbüse Kärsnide algkodu, om suurtiist kurra kätt viis kilomiitret inne Mägiste ülesõitu, ku Võrust Villändi poolõ minnä.

Üts nime Kersna pandminõ oll’ ka Luunja mõisan Tartu lähkün. Suurõmb ja kimmämb suguvõsa om Muuga-Kersna suguvõsa Rasinalt Võnnust, midä om uurnu Pussi Fred. Sääl juhtu nii, et Muuga Jaagu poig Jaan, elukotus Kärsnä talu Kastmakoda külän, sai hingelugõmisõ nime Kerstna. Järgmidsin lugõmisin pruugiti nimekujjõ Kersna ja Kärsna, a täämbädse nimmi Kersna ja Kärsna kandja omma tulnu hoobis Jaani velle Jakapi perrätulõjidõ hulgast, kiä saiva edimält hingelugõmisõ nime Muug.

Priinimi Kerstna tulõ ei Rasinalt, a Liinamäelt Urvastõn. Sääl sai Kängsepä hõimust peri Kärstnä talu peremiis Piitre hingelugõmisõ nime Kängsep, a kerikliku nime Kerstna. Osa perrit lätsi edesi nimega Kängsep ~ Kingsep, osa nimega Kerstna, üten perren toimu nime muutus kujulõ Kärstna, dokumenten tulõ ette ka nimekujju Kärsna.

Tunnõtu telemehe Kersna Vahuri nimi om peri Vana-Roosa (Krabi) Suulätte küläst.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit