Seod nimme kand Eestin 316 inemist, lisas om 16 inemisel nimekuju Kassak. Priinimmi pandmisõ aigu panti taad õnnõ Liivimaal, kokku 28 mõisan, noist neli Pärnumaal, kümme Villändimaal, ütessä Tartumaal ja viis Võromaal. Edimäne kirjapandminõ oll’ kas reegli perrä vana kiräviie Kassak vai sõs algusõst pääle Kasak, midä sõski mitman suguvõsan om vahepääl Kassak kirotõt. Üten paigan Pärnumaal oll’ algkujus Kasack.

Täämbädsel pääväl tundas kasakit päämidselt ku rahvanimme (edimält vaba talupoja Vinnemaa lõuna- ja hummogupiire pääl), a vanõmban mi naabrusõ vinne keelen oll’ sõna казáк päämäne tähendüs ’sulanõ, aastapalgalinõ’. Mi keelen om vinne sõnna kõik aig tunnõt, tähendüsi om aoga manu tullu. Wiedemanni sõnaraamatun üteldäs, et kasak ku rahvanimi ja kasak ku kohtutiindre, hainaritsikät om kutsut – hainakasak. Tsaari sõaväe ratsamehe ja vallakasagu (käskjala) tähendüse omma arvada noorõmba ku priinimmi pandminõ.

Üten kotussõn Rapla kihlkunnan panti priinimes ka põh’aeesti muudu sõna (kasakas), kiräpildiga Kassakas, a tuu nimi om vällä koolnu.

Võromaa nimepandmisõ kotussõ olli Mõnistõ Harglõn, Krabi, Viitinä ja Vahtsõ-Kasaritsa Rõugõn ja Võro mõisa Põlva kihlkunnan.

Mõnistõ nimi om tõist peritollu ku tõsõ, selle et taa om pant hoobis talunime Kasa perrä. Viitinän panti seo nimi (kujul Kassak) Härämäel, Kasaritsan Kolereinu külän. Võro mõisa Kasagu nimi panti Navi külän.

Tunnõtuist võrokõisist Kasagu Enn (tähetiidläne, tarkusõarmastaja ja Võro instituudi edimäne direktri) om uma nime saanu hoobis Mulgimaalt Tarvastust peri edevanõmbilt. Täämbäne päiv omgi õkva Ennu 66. sünnüpäiv. Tõnõ tunnõt võrokõnõ Kasagu Olev (s 1926) om nime saanu Krabi Hansuli talust peri suguvõsast.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit