Kanni nimme kand Eestin 248 inemist. Edimält pandsõ seo nime Kanepi opõtaja Roth 1809 Erästvere Loko kõrdsimehele Piitrele. Piitre oll’ olnu varrampa ka Ritsike kõrdsimiis. Ku muu rahvas Liivimaal 1820. aastil priinime sai, elli tä joba Rõugõ mõisan, a kats timä pojõst lätsi Kanepile tagasi. Tiidmine, et Kann panti vahmiili nimes kõrdsimehe ammõti perrä, või õigõ olla külh.

Vahtsõ-Kasaritsa mõisan sai Kanni nime Palomõtsa Holopi külä Hillepe Jakkap, kinka peritolust Rõugõ keriguraamadu muud ei ütle, ku et tä edimäne poig oll’ 1815 Kanepin ristit. Suguvõsauurja olõ-i noid kattõ Kanni suku kokku pandnu.

Nimi Kann panti ka Kotlandi mõisan Hummogu-Saarõmaal ja Nurme mõisan Muhumaal. Mõlõmban paigan om nimi kuigiviisi köüdet Kana vai vanan kiräviien Kanna taluga. Või-olla kõnõldas Saarõmaal nüütki mitte Kanni-, a Kanna-nimeliidsist? Sõs panti seo nimi viil Käravete mõisan Amblan (kuuli õkva vällä) ja Rahkla mõisan Simunan.

Ka Petserimaal 1921 panti nimme Kann kats kõrda. Eestistämisel võeti seod nimme vana nime Kanna asõmalõ. Neli kõrda vahetõdi ka peris võõraperäst nimme.

Erästvere Kanni suguvõsast om hulga tunnõtuid inemiisi. Näist üte – Kanni Kallista sündümisest saa 28. radokuu pääväl 125 aastakka. Kallistalõ oll’ Piitre vanavanaesä. Esä Hans oll’ küländ vana miis, ku tütär Hermine Kallista sündü. Niisamatõ oll’ Piitre poig Aadam vana miis, ku Hans sündü. Kanni Kallista nimme või lukõ prantsusõ-eesti, eesti-prantsusõ ja eesti-saksa sõnaraamatidõ kaasi päält. Tä om olnu oppajas mi kõgõ parõmbilõ prantsusõ keelest tõlkjilõ.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit