Seol nimel om täämbädsen Eestin 69 kandjat. Taad panti mitman paigan ja võeti ka eestistämisel, a või usku, et Vahtsõliinast peri suguvõsa om kõgõ suurõmb. Vahtsõliinan panti seo nimi u 1820 Misso kandi tuuaolidsõn Laasi talun ja Saagri külän parhillatsõn Haanin. Haani Kallastõ külän panti Kallas, tuud muiduki külänime perrä, a külänimi umakõrda om saad vanast edenimest, mitte (mäe)kaldõst. Ka Kasaritsan pant Kallasse tulõ edenimest.

1638 oll’ edenimi Kallus elun viil Põlvan: Kallusz Navil ja Kallus Koiola külän. Haanin elli Kallase Jürgen ja Saalussõn Kallusz Hindrich’i poig Jaan. Paar-kolm põlvõ varahampa, 1563 olli edenime Галасъ ja Каласъ Valgõpalon (Loosi kant), Каласъ Saalussõn ja Калусъ Viitinän. Haanin oll’ puustus, kon oll’ elänu Каласъ Сикаевъ (*Sika Kallas). Kiä nuu Kallas- ja Kallus-nimelidse olli?

Nii Misso kandi kaonu talunimi Laasi ku sääl pant priinimi Kallus piässi tulõma samast juurõst – pühämehenimest Nikolaus. Kas Laas ja Kallus mäleti samma edevanõmbat vai om tuu juhuslinõ kokkusattuminõ, tuud ei tiiä.

Särevere mõisan Türil 1835 pant Kallus või olla esiki samasugust peritollu. Marja Kallasmaa kirotas, et eesti perenimi Kallus või olla tulnu ka priinimest Gallus (Saarõmaal Pöide khk Audla mõisan ja Harjumaal Kosõ khk Harmi mõisan). Gallus om ka saksa nimi ja muialgi Õuruupan levinü, tuu alussõs om ladinakeeline liignimi Gallus, miä tähendäs gallialast, Gallia elänikku.

Aoluun oll’ olõman ka pühä Gallus, Iiri munk ja pühamiis, a tuntusõlt saa-i tedä muiduki võrrõlda pühä Nikolausõga Myra liinast, keskaolidsõ Võromaa keelen pühä Kallassõ vai Kallussõga. Nimekujjõ om täl väega hulga, meil Niklus ja Setomaal Mikul’, Klaus, Klaas, Laas jne, a vanaaolidsõ Võromaa ütele nimekujulõ om kõgõ ligembäl hoobis prantsusõ nimekuju Colas [kolaa].

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit