Seod nimme kand Eestin 163 inemist. 12 inemisel om sama nimi vanan kiräviien Karna. Nii üldä olõ-i peris täpsä, selle et ka vanan kiräviien tull’ kirota Kaarna (kinnidsen silbin pikk -a katõ tähega), a mõni mõisakirotaja kirot’ iks Karna.

Panti taad nimme õnnõ Tartu-, Mulgi ja Võromaal. Kõgõ inne pand’ opõtaja Roth Kanepin 1809 taa nime Erästvere Sika Hindriku ja Jüri perrile. Kats nimme inne Sika Hindrikut om hengeraamatun Hausi talu ja sääl pantu Harak (Harrak).

Pindi mõisan panti Kaarna Mõsküläst peri suguvõsalõ. Säält peri Väikese Reinu (Weikenne Rein) poig Aadam Kaarna vei nime üten Partsi ja Räpinäle. 1826. aasta hingerevisjon kirotas Pindi nimme kujuga Kahrna. Rõugõ kihlkunna tõnõ Kaarna panti Suurõ-Ruuga külän Handimiku Jaani poja Peebu perrele.

Tõisi Kaarna-nimeliidsi algkodu om Vanal-Otepääl, kon om ka Kaarnajärv, sõs Kirepi (saksa Kirrempeh) mõisan Rõngu kihlkunnan, kon nimi panti Kõdukülä Kaarna talu perrä, sõs Sangasten, kon nimi panti Tagulan, Oinakülän ja Väiku-Puka mõisan. Põh’a-Tartumaal om ainukõnõ kotus Elistvere mõisa.

Vahtsõ-Suislepä mõisan Tarvastun sai Kaarna (Karna) nime õnnõ ütsik naistõrahvas, 40aastanõ tiinjätütrik Mari, nii et vaivalt tuu nimi edesi läts’.

Õnnõ ütel kõrral (Kirepin) om nime alussõs kimmäle talunimi, muidu või olla tegemist nime saaja kutsmisnimega. Kutsmisnime võimalusõ omma hää: «musta verd nigu kaarna», «vahis nigu kaarna» jne. Tegemist või olla ka lihtsäle üte nimega tsirgunimmi rian, mis nimeandjalõ miilde tulliva.

Kaarna vai kaarnas, soomõ kaarne om vana uurali sõna. Põh’aeesti keelen om tegünü erikuju kaaren. Tuudki om nimes pant, Lautna mõisan Läänemaal ja Põllküla mõisan Harjumaal. Nimmi eestistämise aigu võti nime Kaarna Bajatski Valgan ja Gorjunov Kaiu vallan.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit