Seo om üts nimi noidõ hulgast, minka kottalõ ma ku priinimmist kirotaja ei tiiä, määne oll’ alguperäne välläütlemine. Nimel Hollo om Eestin 143 kandjat ja tegüsi taa katõn mõisan Võromaal. Väimälä mõisa Raistõ külän saiva seo priinime Kangro Ado (sündünü umbõs 1717) kolmõ poja, Juhani, Jüri ja Piitre perrätulõja. Kangro talu om Nooli ehk Runda talu kõrval alalõ parhillaki, 1996 üteldi mullõ taa nimme Holl’o talo.
Vahtsõliina mõisan sai õkva sama priinime Hollo suur suguvõsa Saika külän, Rammukil ja Suukülän. Genin tettü sugupuu küünüsse 1720. aastidõni, a kõikil näil ei olõki ütist esiessä. Võimalik, et tuus oll’ 17. aastasaa lõpu peremiis Saika Thomas. Vahtsõliina Masing oll’gi erilidselt huulsa keriguopõtaja, kiä uursõ inne priinime pandmist suguvõssa mitmit põlvi tagasi.
Sarnanõ priinimi, midä panti, oll’ Holla Võro mõisa Navi külän, täämbädses kas vällä koolnu vai osalidsõlt levinümbäs Hollo-nimes muutunu. Tuu perrä om nime saanu Hola talu Võrol Räpinä maantii veeren. l- om ütekõrdnõ, vaest üteldi ka pehmele – Hol’a? Urvastõn Liinamäe mõisan om Holl’a talu, Sangastõn Tagulan Oll’a talu.
Kuigi sõnna hol’o (pikemb varjants hol’op < vinne холо́п ’perisori, ori’) kirotõdi vana kiräviie aigu õkva sammamuudu, ei olõs kummalõgi taluperemiihhi suguvõsalõ sõimusõnna nimes pant. Innemb om priinime takan iks määnegi edevanõmba nimi. Üts võimalus, et tuu om väega vana germaaniperäne edenimi, midä võidi Eestin tunda keskaol ja miä om kotussõnime andnu näütüses Soomõ Hollola vallalõ (paigapäälsen pruugin kah pehmele: Holl’ola).
Tõnõ võimalus om, et inemisenime juurõ omma 17. aastasaan, ku Roodsi nime Olaf ~ Olof varjantsõst saiva Oolop, Oolo, Olli ja tõsõ. Võissi jo arvada, et Võromaal panti muudsalõ edenimele h- ette, nii et muu Eesti Oolop ja Olo naksi nall’aga poolõs meenutama hol’opit ja holl’o.
Juhul ku Hollo om tõtõst Olavi võromainõ varjants, om hää maini, et eelä, 29. hainakuu pääväl oll’ olavipäiv, Norra kuninga Olav II Haraldssoni Pühä surmapäiv aastast 1030.
Saarõ Evar
Tävvendüses perekunnanime Ragas kotsilõ
Juhtu lugõma 16. hainakuu Umma Lehte, kos oll’ kah Saarõ Evari lugu perekunnanime Hain kotsilõ. Hainaga om kõik selge, a ma ei olõ rahul jutuga, mis tävvendäs Kanepi Haina nimme. Taa perekunnanime sai Sõrõstõ mõisah Praxi Andres – tuu om õigõ. A edesi om sääl ka kirotõt, et Andrõsõ kasupoig sai nimes Raggus.
Periselt es olõ tollõ kasupoja nimi mitte Raggus, a Raggas. Tuul kasupojal – Raggasõ Aadamil – (Adam, sündünü 1800), olli imä, esä ja katõssa velle-sõsarat ja tä sai uma esä Sikka Andrese Jakobi perekunnanime Raggas. Määndselgi põhjusõl anti Aadam joba paariaastadsõlt kasupojas Praksi Andrõsõlõ. Viil 1803. aastal sündü Andrõsõ ainus lats, poig Märt Hain. Aadamist sai Sõrõstõ mõisa tallipoiss, a uma poig Märt oll’ vähämbält 1824 Sõrõstõ küläkuulmeistre.
Adam Raggasõ esä Jakkob Raggas oll’ õnnõ 45 aastat vana, kui tä oll’ matnu joba uma kats naist ja ütsäst latsõst katõsa. Ello jäigi tollõst perrest õnnõ tuu Haina (Praksi) Andrõsõlõ kasulatsõs antu poig Adam Raggas.
Kuis ma taad kõkkõ tiiä? A tuuperäst, et ma olõ pall’o aigu kulutanu Raggase (Ragase) suguvõsa uurmisõlõ, selle et tuu Sõrõstõ Adam Raggas om üts mino edevanõmb. Tä oll’ mino imä Ragasõ Salmõ esäpuulnõ vanavanaesä. Adam Raggase esä Sikka Jakkob om edimäne meile teedä ollõv Ragas.
Põlva kihlkunnah läts’ viimäne nime Ragas kandja igävigutiile 1994. aastal. Virumaal om täämbädsel aol viil mõni Raggas olõmah.
Pintsaarõ Asta
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.