Nimme Hallap kand parla Eestin 66 inemist. Panti taa õnnõ üten kotussõn, Erästvere mõisan Kanepi kihlkunnan 1809. aastagal. Nime sai Kuuba Hino Hindriku kolm poiga Mihkli, Märt ja Jaan ummi perekundõga. Joba hingelugõmisõn 1811 om näide vahmiilinimel kuju, miä tege vallalõ nime tähendüse: Hallapu. Nii tuu edesi lätski, keriguraamatin Hallap, hingelugõmisin Hallapu. Kuuba Hino talu oll’ sääl, kon no om Kanepi valla Hino külä. Külä vana nimi om Naha vai Nahkmõtsa.

Nimega Hallap mõtõl’ opõtaja Roth sõs halapuud. Halapuus om Võromaal kutsut paiu, a mitte egäsugust, õnnõ säänest, miä kasus korgõs ja om painduva-ripnõja vitsaga, minkast saa tetä pilli, käändä vahru ja kuta korvi. Liik olõ es tähtsä, ka hõpõpai (Salix alba) oll’ hõpõhalapuu vai Kanepin esiki halakpuu. Kuigi eesti keelen om nimes annõt hõberemmelgas, es mõista võrokõnõ joht hõpõhalapuu kottalõ raag üteldä, raag oll’ iks tõnõ puu, miä es olõ nii illus ja kasulik.

Nimel Halapuu om 29 kandjat ja vanan kiräviien Hallapuul 19 kandjat. Pandmisõ kotussit om kolm. Vahtsõ-Nursi mõisan pand’ Rõugõ opõtaja Marpurg Kolga talurühmän kõrvuisi perrile nime Saarna ’saar’ ja Hallapu. 1826. aasta hingõlugõmisõn oll’ Saarnast saanu Sarnit ja katõ puunime paari Kolga külän inämb es olõ.

Tõnõ Rõugõ kihlkunna kotus oll’ Pindi, kon Hallapu panti Pille Tuuma Juhani ja Mõskülä Jakapi perrile, kiä mõlõmba elli Otsa mõisan üten talun ja olli iks vast lähküst sugulasõ kah.

Kolmas kotus oll’ Vahtsõliina, kon Hallapu panti Abikülä (Kivikülä) Ado perrele, nime sai poig Peep uma perrega ja tütär Katre.

Oll’ viil nelläski kotus, Urvastõ kihlkunna Lilli mõisa Reinu talu Osula külän, kon panti h-lda nimi Allapu. Tuu perrätulõjal, nimel Alapuu om kandjit alla kuvvõ inemise.

Ku 1921. aastagal Setomaal perekunnanimmi võeti-panti, sai Halapuu kats perekunda ja Hallapuu üts perekund.

Erästvere muudu nimme Hallap võeti ütel kõrral eestistämisel (Preivel Tal’na liinan). Kolm eestistämist oll’ ka nimes Halap, midä niisamatõ om kirotõt Erästvere priinime kujus, a midä parhilla Eestin inämb ütelgi inemisel olõ ei.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit