Seod nimme kand Eestin 126 inemist. Pantu om taa viien mõisan Võrumaal ja üten Virumaal. 1809. aastagal Sõrõstõ mõisan Kanepin sai taa nime Praksi Andrõssõ pere. Nimes mõtõldi kimmäle sõnna hain, selle et Kanepin panti perekunnanimes harilikkõ sõnnu. Ja lisas viil tuuperäst, et Andrõssõ kasupoig sai nimes Raggus, miä tulõ sõnast raagus ’ossaraag’ vanan kiräviien. Sõnnul hain ja raagus või olla tähendüslik köüdüs.

1820. aastagal Vahtsõliina mõisan panti Hain Lasva külä tuuaolidsõ Seenesaarõ talu popsi perrele, a nimi kuuli aastasaa keskpaigas vällä.

Edesidse nimesaaja olli Harglõ kihlkunna Saru mõisan, Posu Kusta ja Sopka Anss’. Hingerevisjoni perrä panti näile Hein, a keriguraamadu perrä Hain. Illatsõmba Vana-Roosa ja Tsooru Haina omma kah Sarust peri.

Vana-Antsla mõisan panti Hain Iiperä külä Haavistu talun ja sugulaisilõ Patuperän. Säält suguvõsast om nimi lännü näütüses Sännä ja Viitinä poolõ.

Haani mõisan Plaanil sai nime Hain Hanni Tannil perrega. Timä esä nimi ollgi Hann’. Et lühküt edenimme Hann’, miä tulõ kas Johannõssõst vai Andrõssõst, om kirotõt ka Hain, sõs või arvada, et ka muial või Haina nime takan olla edevanõmba nimi.

Virumaal Kärsa mõisan sai seo priinime 1835. aastagal pere, kiä oll’ mõni aastak varõmb tulnu Väike-Maarja kerigumõisast. Et Virumaal kõnõldas hein, sõs hainast tuu nimi tulõ ei. Nime alussõs om kas inemisenimi vai sõs hoobis üts saksa keele sõna Hain, miä tähendäs mõtsasaart, kon om aid ümbre, peri sama tähendüsega sõnast Hagen.

Vahtsõl aol, 1921. aastagal Petserimaal võtt nime Hain üts pere Pankjavitsa vallan.

Võromaal om pantu ka priinimme Hein (858 kandjat). Tuud nimme om tan käänet i-ga, näütüses Liinamäel üteldi «Murra-Heini poolõ», ku Murra Augusti priinimi oll’ Hein.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit