Perekunnanimme Hääl (66 kandjat) om annõt õnnõ Võromaal Kanepin Heisri mõisan ja Saarõmaal Ansõkülä kerigumõisan. Heisrin pandsõ Rothi-praost taa nime joba 1809. aastagal Lauri ja Tillundi pererahvilõ. 1826. aastagal, ku kõigil pidivä jo priinime olõma, panti Heisrist üten tuudu nimi hingekirja ka Jõksi mõisan: Rein Hääl oll’ samal aastagal Jõksi mõisa valda kolinu.

Tassakõistõ levisi Heisri (saksa keeli Neu-Pigant) Hääle hõimu priinimi mitmõlõ paika Eestin. 1854 kolisi Hääle Mihkli Prangli mõisalõ ja 1855 Hääle Rein Kammõri mõisalõ Kambja kihlkunnan, tsipa ildampa jõuti Räpinäle ja Villändile, Räpinält minti edesi Tartulõ ja lõpus, 1910. aasta paiku Talliina.

Saarõmaal om nimme edimält kirja pant paigapäälse keele perrä kujol Heäl ~ Heal, a ildamb om nime kirotaminõ kiräkeele muudu lännü. Sõski om mõni ütsik nimi täämbädseni pääväni viil vanal Saarõmaa kujol ka alalõ püsünü.

Nimi tulõgi sõnast hääl, miä om elävä inemise vai eläjä tett helü. Tõsõ nime, midä väiku Heisri valla peremiihile panti, olli Haak, Haarma ja Otsus. Popsirahva hulgan saadi nime Arst ja Ankri. Herrä kutsarilõ panti poolõst saadik saksa muudu nimi Staal ’teräs’.

Õkva põhilidsõl lõunaeesti kujul – Helü – om nimme annõt Petserimaal Järvesuu vallan 1921. aastagal. Taal nimel om täämbädsen Eestin 23 kandjat.

Nimmi eestistämise aol võeti nimme Hääl Loosin ja Oravil nime Haar asõmõlõ ja Kahkvan nime Hämmalberg asõmõlõ.
Laulupido nädälil jääs suuvi, et lauljidõ hääl vai helü iks vasta pidänü ja kavvõndahe kostunu.

Fastrõ Mariko

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit