Seol nimel om parhilla Eestin 51 kandjat. Pandmisõ kotussidõ lugõmisõga om asi keerulinõ, a viiest kotussõst om taa nimi peri.

Meile kõgõ ligõmb kotus om Sangaste kihlkund, kon keriguopõtaja pandsõ õigõ mitman paigan edimält nime Habbene. Nii tegüsi personaalraamadu perrä üts Ott Habbene Tagula külä Ande talun ja tõnõ Ott Habbene Laatre mõisa Taari talun. Mõisakirja lätsi mõlõmba, a Laatre mõisa Habõnõ Oti nimi muutu sääl, hingelugõmistõ kirotõdi 1826. aastagal Aben, tähendüsega iks ’hapõn’. Sangaste keele h- sõna alustusõn omgi sääne, et vahel tedä om, a inämbäste üteldä ei tedä vällä.

Sama tähendüsega samasugunõ nimi Aben panti ka Mulgimaal Tarvastu kihlkunna Vooru mõisan ja kujul Abben Halliste kihlkunna Vana-Kariste mõisan. Vana-Kariste nimme om naat ildamb kirutama ka Abe. Tuul nimel om 37 kandjat, a peri om tuu nimekuju viil mitmalt puult Eestist.

Saarõmaal panti Kaarma kerigumõisan Aben, a Kaarmise mõisan Kärla kihlkunnan hingelugõmisõ perrä Abann. Saarõmaa priinimme om naat kirutama mitund muudu, nii Aben ku Aaben. Nimel ei olõki vast habõndõga midägi tegemist, innembi või võrdlusõs kõrvalõ tõmmada Saarõmaa talunime Aaba. Tuust om arvat, et tuu või tulla puunimetüsest haab, a sama häste ka vanast inemisenimest.

Habõnist saad Võrumaa nimi om viil Habe (umbõs 10 kandjat), miä panti Kanepi kihlkunna Karstmõisan 1809 kujul Habbe, ildamba mõisakirjun ka Abben. Nimi Habben panti viil Viitinä mõisan (Rõugõ kihlkund), a tuu paistus olõvat täämbädses vällä koolnu.

Laatre mõisa suguvõsast om peri Abena Karl (1896–1976), tõlkja ja edimädse läti-eesti sõnaraamadu autor, kedä om põhjust täämbädsel Läti Vabariigi aastapääväl miilde tulõta. Timä esä Abena Jaan läts’ Tõlliste mõisa Püsnigu talust kõgõ perrega är Maripurki elämä, Alūksne taade Beja valda. Karl kasvi üles katõ keele keskkunnan ja sõnaraamatust (1959) löüd täämbädseni hulga kõgõ pasvambit õkvavastussit eestläisi ja lätläisi sõnnu vaihõl, vahtsõ sõnaraamadu olõ-i nii läbi tunnõtõdu. Ku täl viil parhilla sugulaisi Lätin om, piässi näide nimi olõma Abens.

Habõna kõrts kivitii veeren Vana-Laitsna vallan ei putu sukugi asja, tuu om lihtsalõ tunnõt kotus: läti keeli Bārdaskrogs, Maliena rahva uma keeli Bordaskrūgs.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit