Korneti miis Prangli Jaan (Jānis Prangels) tüütäs Vana-Laitsna vallamajan, om turismias’atundja. A inämbüisi tege Jaan giidi- ja tõlgitüüd. Pall’odõlõ eestläisile ja võrokõisilõ om Jaan tutva ku uma miis Lätimaal. Jaan om aastit eestläisile Lätit ja lätläisile Eestit näüdänü. Esieräline om tuu, et Jaan või lätikeelist juttu õkva võro kiilde ümbre panda ja vastapite kah. Säändsit inemiisi ilman pall’o ei olõ.

Kuis sa sait katõkeelitses inemises?

Mul omma sündümisest pääle mõlõmba keele. Esäga kõnõlimi mi sõsaraga võro keeli, imäga läti keeli.

Midä katõn kultuuriruumin elämine and?

Tuu and peris pall’o. Keele ma sai esä käest selges, a pääle tuu või-olla ka midägi väega sügävät Eesti värki. Ku ma lats olli, sis naabri Eedu tull’ esä poolõ, veidükese võeti napsi ja sis kõnõldi Soomõst, Talvõsõast ja tuust, midä sis väega kõnõlda es tohe.

Ma olõ kunagi mõtõlnu nii, et ku midägi väega-väega juhtus Lätiga, sis ma pakõ vaimsõlt är. Ma olõ osalidsõlt nüütki Lätist är pagõnu, kihä poolõst olõ Lätin, a vaimu poolõst osalidsõlt Eestin.

Ku pall’o om tan Korneti kandin noid, kinkal omma juurõ Eestin ja kiä kõnõlõsõ võro kiilt?

Võrokeelitsit inemiisi om uma kümme tükkü iks. Vai viistõist. Kattõkümmend ei olõ. Noh, ütlemi, kooni katskümmend.

Sa kõnõlõt uma tütrega kah eesti ja võro kiilt?

Ma kõnõlõ uma latsõga eesti ja võro kiilt.

Kõgõpäält säidse aastat kõnõli võro kiilt. Arvssi, et tütär opp televiisorist är põh’aeesti keele. A es opi, opsõ säält telekast hoobis inglüse keele är.

Parhilla sis kõnõlõ tütrega põh’aeesti kiilt, et tä tuu selges saanu. Parla om täl eesti keelen võro sõnnu seen.

Meil om sääne plaan, et mõnõ aasta peräst nakkami jäl võro kiilt kõnõlõma.

Ma es kõnõlõ esäga kunagi läti keelen. Ku mõnt sõnna es mõista, sis küsse, kas ma või läti keelen tuud sõnna üteldä. Mu tütrel om kah nii: ku mõnt sõnna ei mõista, küsüs lupa läti keelen üteldä. Tuu ei olõ nii, et läti keelen kõnõlõminõ om keelet, tuu lihtsäle om nii.

Kas sääne keele hoitminõ ja edesiandminõ om tan Korneti kandin parhilla võimalik?

Ku tahta, om võimalik. Sa piät lihtsäle kõnõlõma. Periselt ma vast olõ ainumanõ, kes kõnõlõs uma latsõga võro kiilt. Nuuri, kes kõnõlõsõ eesti kiilt, tan inämb ei olõki. Kõgõ noorõmba omma 30 ümbre vai nii.

Ku pall’o naabri eestläse ja lätläse tõõnõtõist tundva?

Siin uman külän tundva häste. A laembalt, lätläse ja eestläse, võit üteldä, et veidü. Kasvai Eesti luudus, Aluksne inemiisile om näütüses Põh’a-Eesti luudus, panga ja muu sääne tävveste tundmalda.

Eestläse ja lätläse saava läbi. Esieränis mehe, kes Vinne kroonun omma olnu, ütlese, et kõgõ parõmb läbisaaminõ oll’ lätläisi ja eestläisi vahel. Arvada meil hingeelo seen om üttemuudu.

Viimätsel aol olõ nännü mitund kuulutust Korneti üritüisi kotsilõ Krabi kandin ja kavvõmbal kah.

A mille mitte, ku rahvas iks tulõ. Ja nä mõnikõrd tulõva. Näütüses meil oll’ film Läti puult kõrraldõt – «Sangarid». Sis periselt olli õnnõ eestläse kaema tulnu: kül Muratist, kül Krabilt. Ma vist olli ainumanõ lätläne.

Ku sa kaet ello Läti ja Eesti maapiirkunnan: mis om üttemuudu, mis tõistmuudu?

Maa jääs tühäs, inemise jääse vanas, tuu om üttemuudu. Meil omma kah seldsi: lauluselts, naisselts jne, a küläseltse om väega veidü. Teil om küläliikmine, «Maalõ elämä» ja muu sääne. Paistus, et Eestin tetäs rohkõmb maaelo hääs, taad veereala värki. Näütüses Krabilgi om puut valla.

A Kornetin om jo puut!

Om jah puut. A mis ma imestä, Kornetin om viil ka postkontor valla. Säält ostõtas pall’o õnnõloosipiletiid.

Midä tähendäs su jaos tuu, et Kaika suvõülikuul timahava Kornetin peetäs?

Mu jaos om väega suur asi, et siiä jõud Kaika suvõülikuul. Niisama oll’ mu jaos suur asi, ku paar aastat tagasi tull’ tast rohiliidsi rattaretk läbi. Seo om mu jaos üts elo tähtsämbit aigõ.

Küsse Rahmani Jan


Prangli Jaan. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit