Seo kuu alostusõst om Kaitsõliidu Võromaa malõva päälik Pindise Toomas. Uurimi vahtsõ pääliku käest, määndse omma timä mõttõ Kaitsõliidust, riigi kaitsmisõst ja Võromaast.

Määndse inemise Kaitsõliidu Võromaa malõvan omma?

Võro mallõv om esimuudu. Tan om meil võrokõisi, a Võromaa malõva all omma ka seto. Naa kats kultuurirahvast piät ütenkuun võitlõma ja riiki kaitsma. Meil om kolm struktuuriüksust: Võro mallõvkund, Antsla ütsikkompanii, Rõugõ-Vahtsõliina kompanii üten Verska setodõga. Staabirahvas, kes Võrol om, omma palgalidsõ, ülejäänü kõik omma vabatahtligu.

Kas Kaitsõliitu vahtsit liikmit kah pääle tulõ?

Tulõ. Õnnõ noid võisi rohkõmb olla. Neo, kiä omma, läävä pisu vanõmbas ja noorõmbit saia joba kroonuteenistüste ja sis viil Kaitsõliitu lätt iks egä aastaga rassõmpas.

A Kaitsõliidul omma uma nuuriorganisatsiooni: noorõkotka, kodotütre. Noidõga om hää kuuntüü ja säält iks tuud vahtsõt põlvkunda tulõ. Käävä är uma aoteenistüse ja säält joba Kaitsõliidu teenistüste edesi. Vai sis Naiskodokaitsõhe.

Kuis noorõ omma, kas nä omma sama kimmä võitlõja, ku ti olliti noorõst pääst?

Eks hindä jaos olõ esi iks kimmämb ku noorõ, a nooril omma jäl uma hää küle. Täämbädse ao tehnika ja asjuga omma nä rohkõmb kursin ku vanõmba inemise. Ja eks nuu vahtsõmba tegemise lääväki iks rohkõmb IT ja elektroonika valdkunda. Noorõ omma aktiivsõ ja huvitõdu, ku mõistat näid ummi tegemiisiga üten haarda.

Et ku tulõ droonisõda vai küberrünnäk, sis või nuurist pall’o api olla?

Jah, tuu om näide leib. Nä istvagi õnnõ noidõ säädmide takan ja näpvä nuppõ. Hindäl ei tulõ kõik ekraanias’a egä kõrd vällä, nuuriga om asi tõõnõ.

Kuis ti elo käü säändsel keerolidsõl aol, ku egä päiv tulõ uudissit, et koskil nõsõs jäl tülü vai nakkas sõda pääle. Mis meeleolon Kaitsõliidu inemise omma?

Kaitsõliit iks võtt asja positiivsõlt. Ja ka riigikaitsmist opitas egä päiv, tetäs praktikat ja har’otuisi. Muidogi Covid ja säändse as’a hirmutasõ. A mi olõmi kaenu, et saami kõik uma tegemise välän tetä ja niimuudu, et rahvas väega suurõn pundin kuun ei olõ. Olõmi oppuisi aol lakja hajutõt.

Kas Covid om kõvõmb oht ku näütüses idanaabri?

Ku nii edesi lätt, sis võiolla saagi Covid suurõmbas vainlasõs ku ülepiiri-vainlasõ. Loodami kõgõ parõmbat, a näüs, kuis lätt.

Kas oht ida puult om suurõmb ku inne vai väikumb ku inne, vai om jäänü samasugutsõs?

No ida puul sündüvät tulõ iks silmän pitä. Ei jää oht vähämpäs ja ei jää tä ka säändses paika, nigu tuu om. Sõda ja tõsõ kriisi muial näütäse, et ei saa mi kah tan väega rahulikult võtta. Silmä-kõrva piät valla olõma ja kõik aig piät kullõma, mis säälpuul sünnüs. Esi piät kah kõgõ valmis olõma, et õigõl aol jõvvas kas püssä ala vai lahingut vasta võtta.

Mis tege murõt, ku kaet Eesti kaitsmist?

Kõgõ tähtsämb om, et mi uman hingen tundnu, et kõkkõ tulõ tetä esi ja esihindäle. Ei tulõ kiäki tõnõ sinno avitama, ku sa esi midägi ei tii. Iks piät esi tegemä. Tuu ei piäki olõma sõalinõ tegemine: lagja pinnaga riigikaitsõhe saa ekämuudu mano panda, kes kuis mõist. Säälhulgan IT-inemise ja majandusinemise, kes saava ummi tarkuisiga tukõ. Kõik saava abis olla. Esi tii kah lisas tüüle niipall’o, ku jõvva, ka vabatahtlikuna.

Kost Sa peri olõt?

Sünnü- ja latsõpõlvõkotus om Lasval, olõ põhiao iks tan Võromaal elänü.

Mõnõ aasta iist võtit iist ka ütte Uma Pido matka. Mis tuust om miilde jäänü?

Vahva seltskund oll’ meil üten ja kõik tuu Uma Pido matkasari oll’ väega põnnõv. Perän saimi Umal Pidol kokko kah. Iks om hää miilde tulõta aoluku vai tuud, mis köüdet kihlkundõ vai muu säändsega. Noid tiidmisi tulõ ka tõisilõ edesi anda.

Määne om Võromaa tulõvik?

Võromaa rahvas om tukõv, elo iks lätt parõmbas. Loodami, et Covid meid suurt ei mõota, et iks saami tan majandusõ ja uma kultuuriga edesi minnä. Nuu omma kõgõ tähtsämbä as’a.

UL

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit