Taheva mõisan Tsirgumäel omma Parmu ökokülä inemise naanu kasvatama esieräliidsi shiitake-siini. Timahavatsõl suvõl kandva seenepaku joba tõist aastat nii hääd saaki, et siini jakkus ka müügis.

Parmu ökokülän kasvatõdas siini lepäpakkõ pääl vällän, mitte kongi huunõn seen. Tuu as’aolo tege seene rohkõmb luudusõga umas. Paku omma seeneeossidõ mütseeliga nakatõdu joba 2017. aastal, a paar edimäst aastat siini säält viil hulga kaupa kor’ada es saa.

Nakataminõ näkk’ Taheval vällä niimuudu, et paku sisse puuriti mulgu, sinnä panti mütseel üten purus hõõrudu nisu vai hirsiga, sõs panti mulgu vaha-pigi seguga kinni. Seenekasvandusõ iistvidäjä Raudsepä Kalev kõnõl’, et timä sai shiitake-istandusõ mõttõ üte Läti seenekasvataja käest, kiä mõistsõ tuust väega häste kõnõlda. Lätläne opas’ kõigilõ huviliidsilõ lahkõlõ häid nippe.

Tuusjaos, et seene kõrraga valmis saassi, tulõ seenepaku 24 tunnis vii ala uputa, päält tuud lätt umbõs nätäl ja seenekihä kasussõ joba suurõs. Päält saagikorjamist lastas pakõl veidü puhada ja uputõdas sõs vahtsõst, et vahtsõt saaki saia. Eestimaal vällän kasvatõn saa niimuudu suvõ joosul kolm saaki.

Seenekasvatusõn ei tulõ midägi ilma tüüldä. Et tuhat pakku kasuma panda, tegevä viis inemist tubli nädäli tüüd: üts puur mulkõ, kats laskva dosaatoriga mütseeli ja kats vahatasõ mulkõ, et satika ja tsirgu manu es päsenü. Uputamisõ man om käsitüüd vähendet tuuga, et paku lastas ütekõrraga raudraamõ seen vette ja nõstõtas ka vällä taliga. Basseinis om maa sisse kaivõt merekonteiner. Pakkõ vaihõlõ omma säetü püünisse sitikile, et nuu es lännü siinile kurja tegemä.


Möldri Jandra ja Raudsepä Kalev saisva viil likku veemäldä pakkõ man. Fastrõ Mariko pilt

Shiitake-seene omma üle ilma tunnõdu tuu poolõst, et omma täüs egäsugutsit tarvilikkõ vitamiine; avitasõ näütüses korgõ vererõhu ja diabeedi vasta; mõnõ uskva, et esiki vähä vasta. Vastapite pall’odõlõ tõisilõ siinile täütvä shiitake-seene ka häste kõttu. Väikust peotävvest omleti seen saa joba kõtu täüs.

Seenekasvatusõ tõnõ iistvidäjä Möldri Jandra selet’, et siini või süvvä tuuralt, salati seen, praati vai tetä suppi. Esieränis hääd maitsõt tulõ kuivatõduist siinist, ku noid külmä vii seen leota. Seenejala omma niisama süümises kõva, a noist või tetä jahhu, mis kõlbas häste supi sisse maigus. Ja noist võidas pia pruuvi ka kosmeetigakaupa tetä.

Nüüt, ku pruuni kübäräga siini om joba hulga käen, katsõtasõ kogukunna naasõ ekämuudu, määndsit vahtsit süüke võisi shiitake’st viil tetä, kõnõl’ Möldri Jandra. Seenesupp om sõski kõgõ parõmb, a miihi soovil proovitas järgmädses tetä ka seeneletšot. Ku kõik häste õnnistus, sõs saa seenesuppi maitsa ja värskit siini osta Harglõst Kotussõ Umalt üülaadalt.

Raudsepä Kalev arvas’ lõpõtusõs, et periselt om näide seenekasvatusõst viil varra kõnõlda, selle et ei tiiä, kas tuust midägi suurõmbat kah vällä tulõ. A kolmõ-nelä aasta peräst om sõs nätä.

Saarõ Hipp


Shiitake-seene kasusõ paku külen. Möldri Jandra pilt.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit