Oravil om hainakuuh kats tähtpäivä kõrraga. 15. hainakuul saa Vabahussõa mälehtüssamba edimädsest vallalõtegemisest 85 aastat ja 30 aastat tõist kõrda vallalõtegemisest pääle taastamist. Nigu iks noidõ sambidõga, olõ-i põnnõv tuu edimäne vallategemine, a samba vahtsõst luumisõ lugu.

Seo aasta võidupühä paraadil Tartoh marssõ tõisi kaitsõliitlaisi siäh ka Orava miis Helgi Avo. Uma 81 aastaga om tä kõgõ vanõmp Kaitsõliidu Põlva malõva liigõ, kiä tuu marssmisõ ette võtsõ. Kolmkümmend aastat tagasi oll’ Avo üts noist miihist, kiä saisi tuu as’a iist, et Vabahussõa mälehtüssammas vahtsõst pistü panda.

Avo esä Helgi Eduard oll’ tunnistajas samba lahkmisõlõ 1945. aasta põimukuuh. Et Eduard oll’ olnu Eesti aigu piirivalvja ja konstaabli, var’as’ tä hinnäst võimõ iist. Ku tä jäl ütel üül kodo hiilse, nägi tä samba man autidõ liikmist. Kotost tarõ päält kai binokliga ja nägi, et soldani kammandasõ ümbre samba. Kuulda oll’ ka lahkmisõ hellü. Hummogus oll’ sammas kaonu ja platski tasa tettü.

Noid ammutsit aigõ Avo ei mälehtä, a 1989. aastal oll’ tä Oravil Rahvarindõ tugigrupi liigõ ja üts mälehtüssamba tagasitegemise mõttõ alostaja. Ku 1988. aastal nakas’ egäl puul Eestimaal Vabahussõa mälehtüssambidõ tagasitegemine, naati ka Oravil tuu pääle mõtlõma.

Rahvarindõ tugigrupp saatsõ inemiisile küsümise, kas näil om määnestki teedüst samba kottalõ ja kas piässi samba tagasi tegemä. Aig oll’ sääne, et oll’ ka vastatsit. A inemiisi käest sai vanno pilte, mille perrä löüti üles vana samba kotus. Sinnä pääle oll’ vaihõpääl kül bussijaama hoonõ ehitet. Bussijaama iist naati 1989. aasta urbõkuuh puuriga pruuvma, kas maa seeh om midägi. Nii leütigi maakivi, mis olli seguga kuuh. Edimält muud es leütä, a peräkõrd saadi säält ka nimetahvli kätte. Tahvli nõstõti bussijaama nõalõ ja joba sama õdagu tuudi sinnä lille ja kündlit.

Sovhoosi partorg kõrrald’ samba kõrdategemist

Nukakivi panti sambalõ 1989. aasta võidupühäl ja tagasi tett sammas pühitsedi 15. hainakuul, ku sai 55 aastat edimädsest vallalõtegemisest. Sammas sai vana kujo ja tarvitõdi sammo matõrjaalõ. Samba tagasitegemises andsõ Põlva rajoon 2000 ruublit, nimetahvli kõrdategemise iist massõ Orava sovhoos ja inemise anni kah rahha. Sovhoosi massinit sai tarvita asjo ajamisõs. Kõgõ rohkõmp nägi kõrraldamisõga vaiva Orava sovhoosi partorg Ojaperve Raivo, kiä käve egä päiv Räpinäh ehitüsmeistril Kipasto Robil peräh. Ehitämisel olli abih ka paigapäälidse mehe, kiä tüütivä vabatahtlikult.

Et vabahusristi maa seest es leütä, tull’ tuu vahtsõst tetä. Avo mälehtäs, kuis pildi perrä rehkendedi vällä risti mõõdu, et joonissõ tetä. Malmist risti valamisõs Tarto valumehaanika tüükuah teivä sovhoosih tüül olnu Leningradist peri mutõlsepä puust vormi, mis om parhilla Orava kooli muusõumih kaemisõs väläh. Pronksist plaat risti pääle tetti Tarto ARSih.

Ku 15. hainakuul 1989 sammas vahtsõst vallalõ tetti, oll’ Helgi Avo tuu, kiä samba päält kattõ maaha võtsõ. Samba pühits’ tuuaignõ Vahtsõliina oppaja Vallsalu Jüri. Tuust pääle tähistedäs Oravil võidupühhä ja esisaismispäivä samba man. Õnnõs om umal aol tuu samba vahtsõst kõrda tegemise kottalõ kor’atuid matõrjaalõ hoitu kooli muusõumih ja hainakuuh tulõ tuust näütüs Orava raamadukogoh.

Samba man tervütedi võidutuld

Timahavadsõl võidupühäl jõudsõ presidendi jaet võidutuli Tartost võidupühä paraadilt õdagus egäle poolõ Eestimaal. Nii oll’ ka Orava kandi inemiisile tulõ üle andmisõ kotus tuusama Vabahussõa ausamba man. Avo oll’ kah paraadilt tagasi ja tervit’ tuld. Seokõrdnõ oll’ Avolõ kolmas paraadil käümine ja tä jäi väega rahulõ. «Tahtsõ hinnäst proovilõ panda,» seletäs Avo. «Kaasa ütel’ külh, et kas om inämp vaia minnä, a ma sai häste toimõ. Olli vast kõgõ vanõmp marssja.»

Tõõsõpoolõ Eviga om Avo tutva jo üle 60 aasta ja tulõva aasta tähistäse nä teemantpulma. Üles om kasvatõt kolm last ja latsõlatsõlatsigi om terve rida. Aastit tagasi anti Avolõ Põlvamaa aasta esä nimetüs. Vet siin oll’ tähtsä lisas kimmäle perrele ka kogokunna jaos elet elo.

Säinasti Ene


Helgi Avo timahavadsõl võidupühäl Orava Vabahussõa samba man üten uma pojapoja Hannesõga, kiä om nigu vanaesägi Põlva malõva kaitsõliitlanõ. Säinasti Ene pilt


Meistre Kipasto Robi 1989. aastagal vahtsõst valla tettäväle avvosambalõ viil viimäst andman. Pisukovi Viktori pilt Orava kooli muusõumist


Orava Vabahussõa mälehtüssammas sai valmis 1933. aasta süküskuuh. Sammas panti kokko maakivvest, mis olli peri surma saanuidõ pereessi vai perepoigõ kodonurmi päält. Kunstnigu Laigo Arkadio kavandi perrä ehit’ samba ehitüsmeistri Põvvat Põlvast. Orava vallast oll’ Vabahussõah kokko 52 miist, tahvli pääle omma pantu kümme Vabahussõah surma saanu mehe nime. Pääle tuu viil ilmasõah hukka saanu mehe ja terroriohvri, kokko 28 nimme. 1934. aasta 15. hainakuul oll’ samba pidolinõ vallategemine. Avakõnnõ pidi Kaitsõliidu Võro malõva päälik Heljuste Jaan. Samba pühits’ nii lutõri usu perrä Vahtsõliina opõtaja Ernits ku õigõusu perrä Võromaa praost ülembpreestri Randvere. Vallategemise lõpõt’ paraat, millest võti ossa ratsarügemendi sõduri ja paigapäälse kaitsõväe ratsamehe, ratsarügemendi orkestri mängse pilli. Pilt Orava kooli muusõumist

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit