Mõni asi trehväs ette küländ harva. Ei olõ peris egäpääväne, et näet ütenkuun esinemän parajat hulka võro keelen luulõtavit naisi. Tõsõpäävä, 11. radokuul sai Tarton säänest imet nätä: kuus värsikirotajat olli otsustanu hinnäst laembalõ rahvalõ näüdätä.

Luulõõdagu Tarto kirändüse majan kutsõ kokko kiränik Häniläne. Seo oll’ jo tõõnõ kõrd, ku võro keelen kirotaja naisivägi kokko sai: varrampa oll’ sääne õdak olnu 2017. aasta märdikuu edimädsel pääväl Tal’nan. Ku tuukõrd olli lisas Häniläsele, Trummi Riinalõ, Säinasti Enele ja Holtsi Leilalõ lava pääl ka Panga Milvi, Kauksi Ülle ja Vaheri Anna-Liisa, sis seokõrd tävvendi kuldsõt nelikut Laanõ Triinu ja Järve Helle.

Luulõõdagu kokkokutsja Häniläne selet’, et tä tahtsõ kullõjilõ näüdädä, et om olõman hulk naisi, kiä võro keelen luulõtuisi kirotasõ. Timä teedä om säändsit kirotavit naisi vähembält kolmtõistku. No olli pia poolõ noist lava pääl.
Proovi näist kirota paar lausõt tuu perrä, kuimuudu ja minka nä luulõõdagul üles asti, ja löüdä õgaüte loomingu kotsilõ paar märksõnna.

Laanõ Triinu

Triinu ütles hindä kotsilõ, et om kultuurikõrraldaja, kiä avaldanu mõnõ latsiraamadu. 2007. aastast om tä tsipa luulõtuisi suhvlilõ kirotanu. Seo oll’ edimäne kõrd, ku tä noidõga avaligult vällä tull’.

Laanõ Triinu luulõtuisin om hulga luudust. Päämine kujond paistus ollõv lumõsulaminõ. Kiränik tund üten lumõga kannatust, et päiv paistus kül jo pääle, a ärsulaminõ käü-i kipõlt. Ja kuigi luulõteema omma paiguldõ tummõ, om kõgõ takast selgele tunda hummogust pääväkiirt.

Säinasti Ene

Ene om Orava kandin elänü terve elo. Tä löüd, et om üts noist, kiä piät võro keele püsümise iist saisma. Luulõtusõ omma täl suurõlt jaolt mõtsast. Tä ütles, et om mõtsa poolõ olnu jo latsõst pääle ja löüd mõtsast uma väe.

Ene kirotas pall’o ka sügüsest ja tulõtas miilde latsõpõlvõ sannahõngu. Ja löüd luudust kaiõn üles säändse ria:
kõiv tsilgutas viimäst kulda.

Tekke perrä!

Järve Helle

Ka Järve Helle ei olõ varrampa väega üles astnu. Timä võrokeeline luulõ om saanu alostusõ kodopaigast Räpinä kihlkunnast Virosi järve veerest. Helle kõnõlõs pall’o vanavanõmbist ja om näile värsse pühendänü. Üten luulõtusõn tege üten vanaimäga aiatüüd.

Nigu eelmisel luulõtajal, tulõ ka Järve Hellel kõo tikkaminõ jutus:

Kes tuud kõivu tikas
kost elomahla juuskva maha?

Kuigi Helle nimmas hinnäst hallõ meelega luulõtajas, om hää nali timä luulõ tukõv külg. Kiä taht teedä, määne om Võromaa mehe jaos kõgõ ilosamb surm, piät Järve Helle luulõtusõ üles otsma.

Trummi Riina

Kuigi Riina lugõsi ette ka üte luulõtusõ, tulõs timäst kõnõlda innekõkkõ ku laulõ tegijäst. Luulõõdagu üleminekit üte autori mant tõõsõ mano täütsevä Trummi Riina laulu, midä saatsõ kitarriga Oja-Kalbergi Heidi.

Riina laulu omma säändse, miä täütvä ruumi ja jääse perän kummitama. Sõna omma lihtsä, inämbüisi luudusõst, om pall’o kõrdust. Kontrastis om koorijuhina tüütävä Trummi Riina koolitõdu helüga laul. Ja rosinas laulõ sisse är käkit üllätüs.

Häniläne

Häniläne om luulõtuisi kirotanu 15 aastat ja täl om vällä tulnu neli raamatut, katõn perämädsen om luulõtuisi kõrval ka juttõ. Tuu, et Häniläne om olnu koolin oppaja, tulõ timä luulõtuisist häste vällä, paiguldõ lugõ tä kogoni moraali. A jälleki: luudus om timä luulõtuisi man päämine.

Ja kujondi, miä luulõ man kõgõ tähtsämb osa, omma Häniläsel võimsa. Puiõ ragomisõst kõnõlõs tä ku velletapust: inemise omma võhlu puiõ pääle, kiä omma pikembä ja jumalalõ ligembä, tuuperäst lätvä nä umilõ kaitsmalda vellile mooduliidsi massindõga kallalõ.

Holtsi Leila

Põlva küle alt Kährilt peri Holtsi Leila om armastus veenü Inglüsmaalõ, kon tä eläs jo 15 aastakka. Ummõtõ om tä jäänü liinah eläväs maalatsõs ja kuts umma elopaika Newcastle’i liina hellitävält Vahtsõliinas.

Luudusõ kõrval märgotas Leila uman luulõn ka täämbädse ao ands’akuisist. Ja ku heng väega täüs lätt, tulõ iks ja jälleki kodonõ Kähri miilde.

***

Ku ma pidänü kirotama taast luulõõdagust arvamisluu, sis päämine mõtõ olnu, et tego oll’ hariligust kõvastõ parõmba luulõõdaguga. Arva, et ku taa õdak olõs filmi pääle üles võetu, kaenu ma tuud kimmäle vahtsõst.

Rahmani Jan


Pildi pääle üles rivistedü naisivägi: Holtsi Leila, Oja-Kalbergi Heidi, Trummi Riina, Säinasti Ene, Häniläne, Järve Helle ja Laanõ Triinu. Rahmani Jani pilt.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit