Mi pere eläs külh Valga maakunnan, a sõski Vanal Võrumaal, õdagu puul veeren, Lepä külan Laasmäe talun.

Seo lugu juhtu mu poja Carloga 1999. aasta suvõl, õkva säitsmevelistepääväl. Mu poig oll’ tuukõrd nelläaastanõ. Poiskõnõ oll’ mul sääne väega koir lats ja sagõhõlõ timäga midägi juhtu.

Tuukõrd oll’ hainakuu väega kuiv ja meil kotun tetti haina. Hainamaa oll’ meil väega suur, 17 hektärit.

Nii oll’gi meil joba iispääväst pääle kõik nätäl haina tettü. Puulpäävä tõiõ vanaesä hainakaarutaja kuuri manu. Tuu oll’ katski lännü ja oll’ vaia keevitä. Uudishimulik lats, nigu Carlo oll’, vahtsõ kah sääl man. Ma kaiõ aknõst vällä ja näie, et vanaesä läts’ tõistõ kuuri. Vast tüüriistu tuuma.

Poiskõnõ jäie ütsindä. Ma teie köögin lõunasüüki ja passõ köögiaknõst, kon poig om ja midä tä tege. Carlo saisõ kaarutaja man ja mi kuvvõkuunõ jahipini, sääne häste söödet ja tukõv laika, juussõ välän ja tahtsõ poiskõsõga mängi.

Kõrraga hüpäs’ pini poiskõsõlõ edekäpä sälä pääle ja tougas’ latsõ pääga vasta kaarutajat. Lats nakas’ ikma ja juussõ kipõlt tarõ poolõ. Tull’ õkva küüki ja joba ussõ pääl hõigas’: imä, kae, mul om muhk pään! Ma hiitü peris är ja hõiksi, et issakõnõ, ku suur muhk. Sõs ma võtsõ köögikapi suhvlist väidse ja tahtsõ tuuga muhulõ pääle vaota, nigu mu imä õks tekse, ku ma lats olli ja muhu olli saanu.

Carlo näkse väist ja nakas’ rüükmä, et ei lõika muhku maaha, ei lõika muhku maaha. Tä vaesõkõnõ mõtõl’, et ma võtsõ tuuperäst väidse vällä, et muhk maaha lõigada.

Muidoki võisõ poig niimuudu mõtõlda, selle et esi ma jo röögäti kõva helüga, et issänd, ku suur muhk. Ma pruuvsõ pojalõ kõnõlda, midä ma väidsega tetä taha, a tä es usu minnu ja juusksõ minemä.

Nii tuu muhk sõs läts’ kül sinitses, kõllatsõs, tsirelidses ja rohilidsõs. A tuuga es olõ viil muhu-lugu läbi. Iispääva läts’ lats latsiaida ja kõnõl’ umast muhust latsiaiatädile kah. Sõs nakas’ opitüü pääle ja oppaja küsse Carlo käest, mis päiv täämbä om. Carlo ütel’, et ei tiiä. Oppaja soovit’ perrä märgütä. Carlo ütel’, et muhk ei lasõ märgütä ja kõvaketas om kah täüs.

Siiämaani kõnõldas taad luku mi suguvõsan ku anõkduuti.

Zilmeri Hele


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit