Vallavolikogo asõndusliigõ
Ma kuuli raadiost, et valimisõ lätsi kõrda. Ma kandidiirse esiki vallavolikokko, õnnõ sisse es saa. Ega mul midägi jaka kah es olõ. Pastapleiätsit saa es hindälegi, ammu sõs tõisilõ. Ja pannkuukõ küdsi õnnõ ummilõ latsõlatsilõ, a nuu eläse kavvõdah ja mullõ hellü anda es saa. No parhilla olõgi Võro vallavolikogo asõndusliigõ nigu umal aol Engelbrecht bussisõidu näütemänguh. A kül tulõ mu aig kah, must pall’o vanõmbit kandidaatõ oll’.
Ma olõ nii tark, et võinu pääliinah hinnäst üles säädä. Vet elo om aastidõga iks opanu. Näet nüüd tahetas pääliina võidusammas är lahku. Vai sõs är remonti, a mõlõmba tüü omma liisnalt kalli. Mul om vällä pakku pall’o odavamp ja läbi proovit plaan. Võidusamba ümbre tulõ tetä puust kast nigu Joala Jaagu kujo ümbre. Tuu massa-i suurt midägi, a sinnä saa pääle ka pilte tsehkendä vai kihotuslausit panda.
No kae ku tark ma olõ. Ma või vallavolikogo asõndusliigõ olla külh.