Võtami voolu är

 
Ma kuuli raadiost, et vaesidõ käest tulõ elektri är võtta. Tuu ütlejä om arvada kül esi kah vaenõ, selle et vingoviiuli saatõhe helistä-i rikka. Rikas eläs umah mullih ja täl tulõ-i miildegi vaesidõ pääle mõtõlda, a vaenõ lugõ pikä mokaga iks tõisi rahha.

Ma tiiä-i, ku vaenõ vai rikas ma olõ, a ku kats aastat tagasi vuul viies pääväs är võeti, sõs oll’ elo otsah külh. Ja es tetä määnestki vaiht, külm ja pümme oll’ kõikil, om sul rahha pall’o vai veidü.

Ma olõ nännü, et inemise rikkusõst saat arvo timä sõidumassina korgusõ perrä. Midä rikkamb, toda korgõmba massina jõud osta. Nii piässi voolu är võtma hoobis rikkide käest. Ku vaenõ sõit jalgrattaga poodi mano, sõs tuu jaos kulutas tä õnnõ umma kundimootorit. A rikas raiskas uma eloga vuulu iks kimmähe. Pääle autovaba päävä võissi olla kõrra kuuh ka vooluvaba päiv. Sõs mõistat mugavat ello parõmbidõ hinnada.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit